|
|
Üleeile väisas Põltsamaad USA saatkonna haldusjuht Wayne Crawford, kes juba põgusa siinviibimise järel soovis Jõgeva maakonda paremini tundma õppida ning kutsus kooliõpilasi lahkelt tutvuma õppimisvõimalustega USA-s. |
Kohe päeva alguses selgus, et Jõgeva maakonna mured pole Crawfordile võõrad. Pärast seda, kui maavanem Viktor Svjatõšev oli rääkinud Jõgevamaast ning Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots kõnelnud linna elust ja olust, kerkis Wayne Crawfordil küsimus, kas Eesti riik aitab noori mingil moel uuesti maapiirkondadesse tagasi tuua.
Maavanem ja linnapea jäid sel puhul küll vastuse võlgu. USA haldussaadik tunnistas aga, et sama probleem on ka tema kodumaal, kus farmerid ja rantšopidajad on sunnitud pensionile jäädes oma valdused suurtele kompaniidele maha müüma, sest nende lapsed ei soovi enam maale tagasi tulla.
Veel vahendas Crawford suursaadik Jeff Levine’i ettepanekut püüda leida koostöövõimalusi Eesti ja USA ettevõtete vahel ka väljaspool Tallinna. “Eesti on USA jaoks praegu siiski veel kauge ja tundmatu maa, kuid me püüame kahe riigi ettevõtete vahel leida võimalusi koostööks,” sõnas Crawford, kuid möönis siiski, et praegu on see mõte suursaadikul veel idee tasandil ning mingeid konkreetseid samme selle elluviimiseks pole tehtud. Selleni loodetakse aga peagi jõuda. Haldusjuht Crawford sõnas, et proovib ka ise võimalikult palju nõu ja jõuga abiks olla.
Põltsamaa noorte- ja elukestva õppe keskuses näitas juhataja Heidi Paabort haldusjuhile keskuse ruume ning rääkis, kes keskust iga päev kasutavad ning mida seal tehakse. Wayne Crawford tõi keskusele kingituseks küpsetisteraamatu ning pakkus välja, et ta saaks keskusele saata ka mõningaid ingliskeelseid raamatuid, mida ta ise ei vaja.
Eesti keel korea keelest raskem
Kõige pikemalt viibis Crawford Põltsamaa ühisgümnaasiumis, kus ta vanema astme õpilastele Ameerika Ühendriikide presidendivalimistest rääkis. Külaline tõi välja osariigid, kus enamasti alati demokraate toetatakse, samuti need, kus eelistatakse vabariiklasi, ning rääkis sellestki, millistes osariikides peavad kandidaadid kõige rohkem häälte pärast võitlema. Veel julgustas ta õpilasi tundma huvi edasiõppimisvõimaluste vastu USAs, kinnitades, et seejuures saavad aidata ka saatkonna esindajad.
Crawford rääkis veidi ka endast. Ta on neliteist aastat teeninud Ameerika sõjaväes, olnud teenistuses Lõuna-Koreas, Indias, Lähis-Idas ja Mumbais. Diplomaadina on ta töötanud seitse aastat ning Eestis on ta ametis olnud veidi üle aasta.
“Eesti on minu arvates neist maadest parim,” kinnitas ta, nentides siiski, et eesti keel on tema jaoks ka kõige raskem keel õppida. See pidavat isegi korea keelest keerulisem olema.
Kõige suuremaks üllatuseks on tema sõnul Eesti riigi kiire areng pärast taasiseseisvumist. “Teades Eesti lähiajalugu, on raske uskuda, et te olete ennast nii kiiresti nii heale järjele saanud,” sõnas mees, kes lisas, et mõned teised sarnase ajalooga riigid pole kahekümne aastaga suutnud pooltki seda, mida Eestis on suudetud teha.
Motofännist ameeriklane kutsuti Jõgevatrefile
Vestluse käigus selgus, et haldusjuht Crawford on ka suur mootorrataste austaja. Talle meeldib taastada vanu Briti tehaste mootorrattaid. “Kuna minul töös olevad mootorrattad on enamasti laiali võetud, siis minu hobist moodustab sõitmine motondusele pühendatud ajast vaid võib-olla viiendiku,” sõnas Crawford, kes kahjuks Eestisse mootorratast kaasa võtta ei saanud.
Siiski soovitasid võõrustajad tal külastada Eesti suurimat motokokkutulekut Jõgevatreff. Külaline arvas, et võimalusel ta tuleb järgmisel aastal koos perega kokkutuleku ajal Jõgevamaale.
Visiit lõpetati Sõpruse pargis, kus ühiselt otsiti üles esimese Eestis viibinud USA suursaadiku Robert C. Frasure istutatud puu ning näidati ameeriklasele ka meie olümpiasangarite kivisse raiutud nimesid. Wayne Crawford süütas enne Põltsamaalt lahkumist küünla ka Ants Paju mälestuseks parki istutatud tamme juures.
i
EILI ARULA
