Möödunud nädalavahetusel peeti Tallinnas laulu- ja tantsupidu. Jõgevamaalt pealinna sõitnud 1200 pidulise hulgas oli ka üks väga erilise rolli kandja: põltsamaalasel Urmas Mägil oli au laulupeo teise kontserdi ajal dirigendipulti tõusta ning juhatada üht puhkpilliorkestrite esituses kõlanud pala.
Laulupeol osales 66 puhkpilliorkestrit 1737 mängijaga ning Urmas Mägi juhatusel esitasid nad Rein Rannapi pala “Vigurvänt”. See valmis Kaitseväe orkestri tellimisel juba varem, ent sai tänavuseks laulupeoks uue seade. Ülejäänud neli lugu, mida puhkpilliorkestrid seekord esitasid, olid samuti uudislood.
Eesti koori- ja orkestrijuhtide silmis on laulupeo dirigendipult koht, kuhu pääsemise nimel tasub tööd teha ja vaeva näha. Isegi Tallinna ja Tartu dirigentidel pole lihtne laulupeodirigendiks saada, saati siis väiksemates paikades tegutsejatel.
“Ettepaneku laulupeol dirigendina kaasa lüüa tegi mulle tänavuse laulupeo dirigent-liigijuht, Kaitseväe orkestri dirigent Peeter Saan. Kui ta mulle kolm aastat tagasi helistas, oli mul jah-sõna kiire tulema, sest sellist pakkumist teist korda võib-olla ei tehta,” ütles Põltsamaa muusikakooli saksofoni- ja muusikaloo õpetaja ning Põltsamaa ühisgümnaasiumi puhkpilliorkestri ja Põltsamaa linnaorkestri dirigent Urmas Mägi.
Selle, millist lugu keegi juhatab, leppisid neli puhkpillidirigenti – Peeter Saan, Hando Põldmäe, Mati Põdra ja Urmas Mägi – omavahel ise kokku.
“Vähe puudus, et oleksin saanud koguni kaht lugu juhatada, ent lõpuks piirdus mu etteaste siiski ühe palaga,” ütles Urmas Mägi.
Varasem kogemus noortepidudelt
Suurt ühendorkestrit on ta juhatanud ka varem: 2002. ja 2007. aasta noorte laulupeol.
“Dirigendipult on kahel laulupeol sama, aga orkester ja muusikaline materjal erinev,” ütles Urmas Mägi.
Ju siis olid noortepidude etteasted kolleegidele nii hea mulje jätnud, et Mägi ka “suure” laulupeo dirigendiks kutsuti. Loomulikult tuli tal siis kaasa teha ka laulupeo eelproovide karussell. Poolteist kuud Eestimaad mööda ringi sõitmist andis väga toreda kogemuse.
“Nägin, mis tasemel orkestrid ühes või teises piirkonnas tegutsevad, ning võtsin kaasa teadmise, et laulupeokontserdil miski kapitaalselt untsu minna ei saa, sest pillimängijatel on lood päris hästi selged,” ütles Urmas Mägi.
Laulupeoorkestri ette minekut võib ta nimetada oma senise elu tipphetkeks.
“Vastutus on sel hetkel küll suur, aga tunne on tõeliselt ülev, eriti siis, kui dirigendipuldist kogu seda Lauluväljakule kogunenud rahvamassi nägin,” ütles Urmas Mägi. “Eestlaste jaoks on laulupidu müstilise tähendusega nähtus. Ning ega terves maailmaski ole palju kohti, kus dirigendil on võimalus juhatada orkestrit ligemale saja tuhande pealise publiku ees.”
Oma etteaste kõrvalt oli Urmas Mägil aega jälgida ka pidu kui tervikut: kord platsilt, kord nn dirigentide kohvikus istudes teleekraanilt.
“See oli megapidu!” ütles Urmas Mägi. “Laulud olid hästi valitud ja kõik väga õiges võtmes. Ka puhkpillilood olid kihvtid. Mõni võib muidugi minu kahele eelmisele lausele vastu vaielda ja öelda, et kava oli jama, aga eks igaühel ole oma õigus.”
Tuleb hoida ka rivi
Laulu- ja tantsupeo rongkäigus marssisid Põltsamaa ühisgümnaasiumi puhkpilliorkester ja Põltsamaa linnaorkester ühises rivis ning suurema osa ajast pilli mängides.
“Rongkäik on orkestrile laulupeo ajal tegelikult kõige raskem proovikivi,” tunnistas Urmas Mägi. “Viiekilomeetrisel teekonnal kesklinnast Lauluväljakule tuleb peale pillipuhumise ju ka rivi korras hoida ning seda nii eest kui küljelt. Kui liikuda saaks ühtlases tempos, poleks asi nii hull, aga paraku tuleb ette seisakuid ja need kipuvad rivi lõhkuma. Seekord muutis marssimise raskeks ka päikeseline ja kuum ilm.”
Puhkpillimuusika maailmas on Urmas Mägi tiirelnud juba paarkümmend aastat ja laulupeo dirigendipulti kutsumine oli päris suureks tunnustuseks senini tehtud tööle.
“Minu arvates võiks laulupeol kehtida selline põhimõte, et igal peol oleks igast maakonnast kellelgi võimalus mõnd lugu juhatada,” ütles Urmas Mägi.
Tema arvates on vähemasti Põltsamaa kandis puhkpillimuusika endiselt heal järjel: mängijaid jätkub ja kes mängib, see mängib isuga.
“Kindlasti on ka neid kohti, kus puhkpillimuusika kiratseb ja kus mängijatele järelkasvu ei leidu. Kui lapsi jääb üha vähemaks, siis jääb ju loogiliselt võttes vähemaks ka neid lapsi, kes puhkpilli mängida tahavad,” ütles Urmas Mägi. “Aga loodan, et puhkpillimuusikat jätkub Eestimaale ja meie laulupidudele veel kauaks!”
Löökpillivirtuoos naasis laulupeo ajaks koduorkestrisse
Põltsamaa linnaorkester sai äsjase laulupeo ajaks lisajõudu juurde: suurürituse ajaks soovis oma kunagise koduorkestri rüppe naasta löökpillimängija Heigo Rosin, kes möödunud aastal telesaates “Klassikatähed” osalemisega üle Eesti tuntuks sai.
“Heigo avaldas tõesti ise soovi laulupeo ajaks meie sekka mängima tulla ja mis meil selle vastu olla sai!” ütles Põltsamaa linnaorkestri dirigent Urmas Mägi.
Jõgevamaa piduliste kolonnis sammujad ning rongkäiku vaatama tulnud publik kuulsid Heigo esituses ka mõningaid uhkeid soolosid, ent eelkõige oli ta dirigendi sõnul ikka orkestri, mitte iseenda eest väljas.
RIINA MÄGI
