Peagi lahkuv märts pole meid päikesepaistega just hellitanud ja ilmatargad lubavad tujukaks aprilliks koguni karmi talve ajutist naasmist.
Vana, määrdunud ja jäine talvelumi on siiski peaaegu läinud ja linnud laulavad. Kuulda on olnud juba kuldnokka ja lõokest, metsvinti ja musträstast. Päikesepoolsetes aia- ja seinaäärtes valendavad märtsi- ja lumikellukesed. Ja pajudel on urvad juba üsna kohevad, oksad just parajad homseks palmipuude- ehk meie olude järgi urvapühaks või urbepäevaks vaasi tuua. Kirikut oma elus oluliseks pidajatele tähendab palmipuudepüha Kristuse kannatustenädala ehk vaikse nädala algust. Et aga vaikne ehk suur nädal ülestõusmispühaga kulmineerub, algab nüüd ka vastlast alguse saanud paastu viimane nädal. Ja on lootust, et soe pole kaugel. Mõnel pool, peamiselt Lõuna- ja Kagu-Eestis, kus loodus pisut varem kevadesse jõuab, alustatakse kiikumistraditsiooniga. Nii tervitatakse iga päevaga kõrgemalt käivat päikest, milleta pole ju elu, soojust ega viljakust.
Toogem kõik homseks “tibulised” pajuoksad vaasi! Sest kevad tuleb õnneks ka uskmatutele!
31. märts 2012
