Kui Eesti kabetajate hulgas tuntud mängija Uno Plakk 2008. aastal taas Jõgevale kolis, otsustas ta hakata ka noori huvilisi selle mängu saladustesse pühendama.
Lastega tegelemine pole lihtne. Plakk ütles, et Jõgeval kaberingi käivitades oli huvilisi algul palju, aga lõpuks jäid sellele mängule truuks vähesed. Laste huvid muutuvad väga kiiresti, nad on küllaltki püsimatud ja tahavad aina uut ja köitvamat proovida. Pealegi pole kabe nii atraktiivne ala ning nõuab võrdlemisi palju tööd.
“Trenni tuleb tublisti teha, muidu ei tule ka tulemusi. Pole nii, et mängin veidi ja kohe hakkan ka võitma,” rääkis Plakk.
Lapse tähelepanu raske köita
Kui trennis on korraga üle 20 õpilase, muutub individuaalne nõustamine keeruliseks. Laps aga vajab tõsist tähelepanu, et ta areneks. On proovitud ka kabet teiste tegevustega ühendada, näiteks nii, et algul mängivad lapsed kabet, siis tegelevad natuke robootikaga ja lõpuks jõuavad taas kabe juurde. Ühelt poolt põhjustab killustatud tegevus selle, et laps ei süvene üldse. Niiviisi on raske leida ka motivatsiooni. Motiveerida kümneaastasi ja nooremaid paigal püsima ja mõtlema teatud kombinatsioonidele on päris paras pähkel. Arvestada tuleb sedagi, et meil on väga palju hüperaktiivseid lapsi.
“Tähtis on, et laps trennis ikka midagi ka omandab, niisama pole mõtet vanematel teda vedada. Kui laps vaatab küll treenerile otsa, kuid räägitust aru ei saa, sest ta mõtted on juba mujal, ei kanna pingutused vilja. Kuidagi peab aga siiski suutma 45 minutiks lapse tähelepanu köita,” rääkis kabetaja.
Palamusel tegi tublit tööd Vaike Soodla
Palamuse gümnaasiumis on juba pikki aastaid töötanud kabering, lapsi juhendas Vaike Soodla. Eakas õpetaja suutis lastele kabemängu algtõed selgeks teha. “Temast on väga palju abi olnud,” kinnitas Plakk, kes on Palamuse lastega võistlemas käinud nii Eestis kui ka kaugemal. Oluline on ka vanemate toetus ning samuti järelevalve.
Praegu on Uno Plaki õpilased Merilii ja Triinu Jalg Palamuselt. Hiljuti käisid tüdrukud võistlemas Valgevenes Pinskis. Tüdrukutel jagub püsivust. “Tulemused tulevad, kui nad suudavad harjutada. Paari aasta pärast võivad neist Eesti meistrivõistlustel ka medaliomanikud saada,” tõdes treener.
Valgevenes lävis Uno Plakk ka teiste treeneritega. Mured, selgus, on enam-vähem ühesugused igal pool. Paljudes riikides saavad treenerid korralikult palka.
Väga palju sõltub kabega tegeleva lapse isikuomadustest ning sellestki, kuidas ta pinget talub ja kui suur on tema tahtmine mängu võita. Lisaks mängib rolli ka omavaheline konkurents võistkonnas.
KEKi spordimetoodikuks
Plakk tuli Jõgevale 1971. aasta lõpus, siia kutsus teda rallisõitja Ivar Masa. Mees oli just 1971. aastal asunud tööle Tallinnas Jõu kesknõukogu instruktorina. “Abiellusin, aga Tallinnas mingit korterit polnud. Siis kutsuti mind Jõgeva KEKi, kus pakuti nii korterit kui ka tööd. Nii ma Jõgevale sattusingi.”
Neli kuud töötas Uno Plakk Jõgeva KEKi spordimetoodikuna, siis pakuti Jõu rajooninõukogu esimehe kohta.
Kui ta aga ametisse määrati, keelas maaspordiühingu juht Peeter Teesalu tal kabega tegelemise. “Nii päris ei läinud, sest ma natuke ikka mängisin ka,” tunnistas mees.
Ta lisas, et noorena polnud kabe tema ainus spordiala, kuid hästi läks tal enda sõnul sellel alal küll.
Mängima hakkas ta juba kooliajal Läänemaal, kuid erilist annet tal enda arvates polnud ja loogika polnud ka väga tugev.
1972. aasta varakevadel mängis Plakk Jõgeva Jõu võistkonnas kaasa Tootsis peetud NSVL maaspordiühingute meistrivõistlustel vene kabes. Ta pälvis pronksmedali, kaotades meistriks tulnud Läti kabetajale kõigest poole punktiga.
Eesti meistrivõistlustel rahvusvahelises kabes sai Plakk esimesel Jõgeva aastal 5. koha. Suvel organiseeris ta Jõgeval esindusliku välkkabeturniiri, kus saavutas seitsmenda koha. Osalejaid aga oli sellel võistlusel 50 ringis.
1974. aastal saavutas Plakk meistrivõistlustel vene kabes kuuenda koha ning Eesti meeskonnas tulid Uno Plakk ja Vello Luht samal aastal NSVL meistriteks. Eesti teisel kabefestivalil saavutas Jõgeva Jõud 9. koha, kusjuures esimesel laual võitis Uno Plakk esikoha. Põltsamaal peetud Jõu meistrivõistlustel saadi nii hõbe- kui pronksmedal.
Edukas oli ka Uno Plaki õpilane Ly Ristikivi, kes sai üleliiduliste maaspordimängude kabeturniiril Poltaavas hõbemedali. Ristikivi valiti 1976. aastal Jõgeva rajooni parimaks sportlaseks. Esimest ja seni ka viimast korda omistati selline tiitel kabetajale.
Sunniti lahkuma
Uno Plakk pidi Jõgevalt lahkuma 1978. aastal. Põhjuseks oli nn üleliiduline kabeafäär, mis ajakirjanduses tegelikult maha salati. Tiit Lääne kirjutab oma raamatus “Jõgevamaa spordielu – algusest tänaseni” sellest nii: “Nimelt andsid kabetajad välja ja müüsid oma võrgustiku kaudu vene kabe partiisid ning turniiride ülevaateid. Mingil hetkel tundus see kellegi jaoks olevat liiga “kapitalistlik tegevus” ning sellega tegelenud toodi ohvriks, ometi oli seda tegevust kõikides liiduvabariikides suunanud just üleliiduline kabeföderatsioon. Kahtlustati, et keegi oli liiga palju raha saanud, ehkki kogu raamatupidamine oli täpselt paigas.”
“Mina sain selle tulemusena eluaegse spordijuhina töötamise keelu. Ja seda pole tänaseni keegi tühistanud ka. Eesti aja algul võttis selle teema tagamaad korraks üles Hommikuleht, kuid kõik jäi sinnapaika. Mõned kabetajad kaotasid selle tulemusena ka oma tiitlid,” rääkis Plakk.
Mees lahkus Jõgevalt ning võitis edaspidi medaleid Harju rajoonile. 1981. aasta oli Plakile eriti edukas, rahvusvahelises kabes oli ta teine ja vene kabes tuli meistriks. Samuti võitis kirikabes.
Rahvusvaheline kabeturniir toob kuulsused kokku
2008. aastal tuli ta Jõgevale tagasi ja kohe moodustati ka siin kabeklubi. Häid mängijaid pole kusagil ülearu, aga neid saab ühte kohta koondada küll.
“Kui ma esimest korda Jõgevale tulin, siis tuli siia ka tugevaid mängijaid. Inimestel on huvi olnud. Eks see nii ongi läinud,” märkis Plakk tagasihoidlikult.
Jõgeva paistab praegu Eesti kabeelus silma selle poolest, et on kindel tuumik, kes võistleb ja oskab hästi ka võistlusi korraldada. Uno Plakk kirjutab ka projekte, sest tänapäeval enam teisiti läbi ei saa.
Uno Plakk võistleb praegugi usinalt, lööb kaasa Euroopa kabeveteranide turniiridel ning istub ka Jõgeval tihti kabelaua taha.
Rahvusvaheline turniir on Jõgeva kabemaailmas juba päris tuntuks teinud. Ja ka tänavu tulevad 28. juulil tugevad kabetajad kaugelt ja lähemalt Jõgevale kokku, et vastastikku mõõtu võtta ning Eestis pisut ringi vaadata. Peetakse maha 100-ruuduse kabe ühepäevane kiirturniir ning põhiturniir. Loodetavasti on taas kohal sellised mehed nagu Guntis Valneris, Boris Družinin, Aleksej Domcev, Andrei Napreenkov ja paljud teised.
Neid, kes kabet mängida oskavad, praegu veel jagub. Plakk loodab, et lisaks eakatele kabelegendidele tulevad peagi ka terased ning hakkajad noored, kes on läbilöögivõimelised.
Uno Plaki elukäik
*Sündis 1944. aastal Haapsalu rajoonis
*Õppis Piirsalu 7-klassilises koolis ja
Tallinna 10. keskkoolis
*1971 asus tööle Jõu kesknõukogu instruktorina
*1972 tuli Jõgevale KEKi spordimetoodikuks
*Nelja kuu pärast pakuti Jõu rajooninõukogu esimehe kohta
*1978 lahkus Jõgevalt, tegutses Harjumaal
*2008 tuli Jõgevale tagasi
*Moodustati Jõgeva kabeklubi
*2010 organiseeris koos Ülar Poomiga Jõgeval esimese rahvusvahelise kabeturniiri
*Turniir on kabetajate hulgas populaarseks saanud, Jõgevale tahetakse tulla
Andis kabele sõrme, nüüd on käsi läinud
Üks Jõgeva kabeklubi eestvedajaid Ülar Poom ütles, et Uno Plakk palus teda 2008. aastal kabeklubile appi. “Nüüd on nii, et olen tihedalt kabeklubi asjadega seotud. Sponsoreerime üritusi, kabeklubi asjade ajamisele panustan ka oma vaba aega. Minu elust võtab kabe juba päris palju aega.”
Tema vend Urmas Poom on Jõgeva kabeklubile meistritiitleid toonud ning praegu tegeleb põhiliselt kirikabega.
Jõgevale rahvusvahelise kabeturniiri toomise idee töötasid läbi Uno Plakk ja Ülar Poom. “Hakkasime võistlusi korraldama, tekkis mõte, et teeme ka midagi suuremat. Pidime juba esimese turniiriga toetajatele tõestama, et iga nende paigutatud kroon on asja ette läinud. Päris keeruline oli ka mängijaid leida, kes nädalaks Jõgevale tulla said. Nägime Uno Plakiga korralikult vaeva ja tulemus on end igati õigustunud,” tunnistas Ülar Poom.
Jõgeva kabeturniir on populaarne, need, kes on siin käinud, tulevad hea meelega jälle tagasi. Kabemängijatele on meeldinud see, et lisaks pingelisele turniirile saavad nad ka ümbruses uudistada, üksteisega tutvuda.
Uno Plakk üritas siis, kui ta Jõgevale tagasi tuli, väga paljude noortega tegelema hakata. Nüüd on elu teinud oma korrektiivid. “Kõigega ei jõua tegeleda,” tõdes Ülar Poom.
Tema hinnangul pole kabetrenn vaba aja veetmise koht, kus saaks teha seda, mis parasjagu pähe tuleb. Trennis tuleb tööd teha. Ja sellepärast tuli teha karm valik ning oma aega kulutada nendele lastele, kes soovisid tõsiselt kabet mängida. Kahju, et Vaike Soodla ei suuda enam Palamusel lastele kabemängu algtõdesid õpetada. “Keegi võiks ja peaks tegelikult Vaike tööd jätkama,” nentis Poom. Tema kinnitusel on lastel huvi olemas, vaja oleks juhendajat. Ta on kohtunikuna tegutsenud paljudel noorteturniiridel ning leiab, et Palamuse noored on olnud tublid.
Poomi kinnitusel on Jõgeval palju eakamaid kabemängijaid, kuid keskealisi napib. “Siin on vahepeal lihtsalt n-ö tühi auk olnud ja see maksab nüüd valusasti kätte. Loodetavasti tuleb nüüd noori juurde. Järelkasvu peab olema, aga nendega tuleb rohkem tegelda.”
Uno Plaki saavutusi
*1960. aastate lõpus kuulus Eesti kabetajate paremikku
*1970. aasta meistrivõistlustel oli vene kabes kolmas
*Samal aastal täitis NSVL meistrivõistluste poolfinaalis meistrinormi
*1971 vene kabes Eesti meistrivõistlustel 2. koht
*1972. aasta varakevadel Jõgeva Jõu võistkonnas NSVL maaspordiühingute meistrivõistlustel vene kabes pronksmedal
*Eesti meistrivõistlustel rahvusvahelises kabes sai 5. koha
*Jõgeva välkkabeturniiril seitsmes koht
*1974. aastal saavutas meistrivõistlustel vene kabes kuuenda koha
*Eesti meeskonnas tulid koos Vello Luhtiga samal aastal NSVL meistriteks
*Eesti teisel kabefestivalil saavutas Jõgeva Jõud 9. koha
*Esimesel laual võitis Uno Plakk esikoha
*1981. aastal tuli vene kabes meistriks, rahvusvahelises kabes oli teine, võitis kirikabes
*1991 selgitati Eesti meister vene kabes Jõgeval, Plakk oli viies
*2009 Eesti meistrivõistlustel 10. koht
*Kiirkabe meistrivõistlustel saavutas teise koha
*Kirikabes saavutas 3. koha
*2010 peeti esimene rahvusvaheline Jõgeva kabeturniir
*Kirikabe meistrivõistlustel tuli võitjaks
*2011 saavutas Eesti meistrivõistlustel rahvusvahelises kabes 8. koha
2012 saavutas EMil kirikabes kolmanda koha
*Jõgeva kabeklubi oli võistkondlikel vene kabe meistrivõistlustel teine ja rahvusvahelises kabes kolmas. Mõlemas võistkonnas lõi Plakk kaasa.
Allikas: Tiit Lääne, “Jõgevamaa spordielu – algusest tänaseni”
i
HELVE LAASIK
