Tehisjääga uisuväljaku rajamisest Jõgevale on räägitud ligi pool sajandit. On peetud plaane nii suure jäähalli kui ka lahtise tehisjää rajamisest. Erinevatel põhjustel on need aga ideedeks jäänudki. Nüüd soovivad aktiivsed linnakodanikud hakata järk-järgult arendama Jõgevale uut jääplatsi, mis ühel hetkel saaks nii tehisjää kui ka katuse ja seinad ümber.
„Põhimõtteliselt soovime teha Viljandit, kus liigume väljaku arendusega edasi samm-sammult,“ ütleb firma Juta & Kaido OÜ tegevjuht Rauno Lehtla, kes kuulub jääväljaku arendajate initsiatiivgruppi. „Kõigepealt tuleb rajada väljak, millel külmutusseadmed all, et seal oleks võimalik tulevikus tehisjääd toota. Seejärel lisanduksid juba katus, seinad. Vastavalt sellele, kuidas võimalusi tekib.“
Mitmekülgne spordimees ja hokimängija Raul Kivi lisab, et kui ise ei tee, siis ei tee seda keegi. „Küsimus ei ole ainult jäähokis. Seda väljakut saaksid kasutada kõiki uisutamishuvilised, samuti curlingu mängijad. See pakuks võimalusi igale spordihuvilisele.“
Rauno Lehtla jätkab: „Tegelikult ei kujuta ma ette ka sellist külmapealinna, kus ei ole olemas korralikku jääväljakut. Jääväljak ja meie valla tunnuslause käivad kokku nagu sukk ja saabas.“
Hea pakkumine Jeti hallilt
Mitmel viimasel aastal puudus Jõgeval korralik jääväljak. Möödunud aasta lõpus said hokimängijad kokkuleppele Jõgeva hokiväljaku kauaaegse omaniku Kaido Poomiga, kes lubas sinna jää rajada ja seda platsi kasutada. „Hokitreeningud käivad seal intensiivselt, kuid väljak on vana ja poordid kipuvad lagunema. Paljud inimesed pöörduvad meie poole sooviga seal niisama uisutamas käia, kuid kahjuks ei saa meie seda lubada. Kuigi tahaks,“ räägib Kivi.
Ühest küljest on uue väljaku rajamise ideest kinni võtnud inimesed innustust saanud Jeti jäähalli pakkumusest. Nimelt pakutakse sealt soodsa hinnaga kaasaegsed hokiväljaku poordid koos pleksiklaasiga, mis sobivad 27,75 x 56 m väljaku katmiseks. Ehk siis pindalaga 1554 m2. Samuti väljaku aluskatte alla minev torustik ja kollektorid külmutusseadmete tarvis. Lisaks veel kaks hokiväravat. Kogu selle komplekti hind on 25 000 eurot, millele lisandub käibemaks.
Siinkohal peab nõustuma, et tegemist on väga hea pakkumisega, sest uus taoline komplekt maksab suurusjärgus üle 200 000 euro. Jeti jäähalli juhataja Fred Randveri sõnul on selline varustus uue väljaku rajamiseks ideaalne.
Lehtla sõnul nähakse uuele uisuväljakule sobiva kohana lasteaia Karikakar tagust võsastunud tühermaad, mis kuulub vallale. „Sel kinnistul on vaba maad 3,2 hektarit. Väljaku rajamine koos parklaga võtaks enda alla kõik kokku ca hektari. Nüüd oleks vaja vallajuhtide positiivset suhtumist, et sinna oleks võimalik väljak rajada.“
Teeme üheskoos valmis
Rauno Lehtla sõnul täidaks väljaku rajamine mitut funktsiooni. „Üks mahajäetud võpsik, mis linna sisse sõitjaid Aia tänava alguses vastu võtab, saaks likvideeritud ja asemele tekiks sportlikeks tegevusteks võimalusi pakkuv koht. Asukoha kasuks räägivad ka läheduses asuv elektrialajaam ja kanalisatsioonitrass. Vaid veetrass tuleks teiselt poolt tänavat juurde tuua.“
Nii Kivi kui ka Lehtla näevad rajataval väljakul aastaringseid funktsioone. „Suvekuudel on jääväljakul võimalik mängida tennist või rullhokit, korraldada kontserte või näitusi,“ ütleb Kivi. „Talvel täidab see muidugi jäästaadioni funktsioone.“
Lehtla arvates tuleb jäästaadioni rajamiseks moodustada MTÜ, et oleks olemas selle projektiga tegelev juriidiline keha. „Alustame tasa ja targu. Vallalt soovime mõistvat suhtumist ja võimalust maad kasutada. Projekti finantseerimiseks loodame pöörduda võimalike sponsorite, seniste suurtoetajate poole. Aga samuti loodame ka riigi toetusele (näiteks katuserahad) ja erinevad meetmed. Kui me iga aasta suudame midagi uut väljakusse panustada ja edasi liikuda, siis võime selle pinnalt ühel päeval jõuda ka jäähallini. Ja see ei ole võimatu. Nii, nagu seda tehti Viljandis või tehakse Valgas ja Uudekülas. Näiteks Valga jääväljak saab iga aasta toetust ka katuserahadest. Eelkõige on vaja head tahtmist ja soovi ning aktiivseid inimesi, siis on kõik võimalik.“
Raul Kivi lisab, et see kõik on vajalik ka Jõgeva jäähokitraditsioonide jätkamiseks. „Selle perspektiivi nimel olen alustanud ka hokitreeneriks õppimist, et alustada tööd noortega. Kui me suudame siin Jõgeval pakkuda inimestele uusi võimalusi vaba aja veetmiseks, siis jäävad ka noored siia elama.“
Rauno Lehtla ütleb lõpetuseks, et soovib teha üleskutse kõikidele aktiivsetele missioonitundega inimestele, kellele see idee korda läheb. „Jõgeval peab olema korralik jääväljak, kus lastel on võimalus mängida jäähokit, uisutada ja harrastada muid jääl harrastatavaid alasid. Meie elukeskkond saab seeläbi paremaks ja vaba aja veetmise võimalused paranevad. Seda enam, et jutt ei käi väga suurtest summadest. Kui vald veidi kaasa aitab, siis on ka lõpptulemus positiivne.Head inimesed, teeme selle asja üheskoos valmis!“
IMRE ERIMAA
