Oskar Lutsu “Kevade” on tõlgitud 13 keelde. Nii mõneski keeles on sel teosel originaalist erinev pealkiri. Ungarikeelse raamatu kaanel seisab näiteks “A “Kentuki Oroszlan”” ehk “Kentuki Lõvi”. Kõnealune raamat oli üks tänuväärsemaid kingitusi, mis Palamuse O. Lutsu kihelkonnakoolimuuseumile mullu tehti.
Palamuse kihelkonnakoolimuuseumi jaoks on kõik Oskar Lutsu ja tema loominguga seonduv äärmiselt oluline. Aja jooksul on muuseum suutnud hankida ka märkimisväärse koguse “Kevade” tõlkeväljaannete eksemplare. Ungarikeelne raamat oli kaua aega puudu. Möödunud aastal külastas aga muuseumi Eesti Vabariigi aupeakonsul Ungaris dr Andras Bereczki. Muuseumi direktor kurtis talle seda muret ning dr Bereczki leidis sellele kiire lahenduse. Ta tellis vajaliku raamatu ühest internetiantikvariaadist ja saatis posti teel muuseumile.
1959. aastal ilmunud raamatu ümbrispaber, millele trükitud kahe poisi ja ühe tüdruku (ilmselt Arno, Tootsi ja Teele) näopilt, on pisut kulunud, ent muidu on raamat heas korras. Esikaane siseküljelt leiab pruunis trükis maastikupildi kiriku ja talukohtadega.
“See pilt on vägagi tõetruu,” kinnitas Palamuse kihelkonnakoolimuuseumi peavarahoidja Reele Kuuse.
Ungarikeelne “Kevade” on üks paljudest eksponaatidest Palamuse kihelkonnakoolimuuseumis möödunud kolmapäeval avatud tulmenäitusel. Sedasorti näitusi on muuseumis korraldatud juba 2004. aastast alates. Näitus avatakse alati uue aasta algul ning see annab ülevaate eelmise aasta tulmetest ehk muuseumile kingitud esemetest, dokumentidest, fotodest ja muust materjalist.
2014. aasta oli annetuste poolest päris rikas. Kui varasematel aastatel on tulmenäituse eksponaadid valitud kogu annetatud materjali hulgast, siis seekord pandi välja üksnes need asjad, mis nüüdseks muuseumi põhikogus arvele võetud. Abikogusse ja käsiraamatukogusse suunatud materjali väljas pole. Muuseumis on vastavalt poolteist aastat tagasi kultuuriministri määrusega kehtestatud korrale moodustatud komisjon (see koosneb neljast muuseumi töötajast), kes otsustab, kas üks või teine annetus läheb museaalina kogusse või jääb abikogusse või käsiraamatukogusse. On ka võimalus, et muuseum mõnest annetatud asjast sootuks loobub, sest hoidlate maht pole piiramatu.
Uued teemad
Lisaks ungarikeelsele “Kevadele” sai muuseum oma kogusse ühe kaudsemalt Oskar Lutsuga seotud dokumendi: 1960. aastatel tehtud foto Kimmelite suguvõsast, mille üks esindaja, Karl Kimmel oli Lutsu isa juures kingsepaselliks ning abiellus hiljem Lutsu tädi Sofiega. Tema poeg Jüri Georg Kimmel oli tuntud vaimulik. Kimmelite suguvõsa foto sai muuseum Margus Läänelt.
Eha Kanamäe (endine Pärna) annetas oma emale Elisabeth Pärnale kuulunud Naiskodukaitse teenetemärgi ja selle juurde kuuluva diplomi, samuti samariitlase varrukalindi ning samariitlaste kursuse läbimist tõendava tunnistuse ja rinnamärgi. Samariitlaste ülesandeks oli esmaabi andmine, vanurite ja puudega inimeste abistamine ning nõu ja isikliku eeskuju andmine tervishoiu küsimustes.
Lisaks eeltoodule annetas Eha Kanamäe huvitavaid fotosid 1940.-1950. aastate Palamusest.
“Need fotod on väärtuslikud eelkõige sellepärast, et toovad sisse teemad, mis meie fotokogus senini kajastamist polnud leidnud: sildade õhkulaskmine 1944. aastal, Räägu metsas asunud lasketiir, Goldbergide suvila lehtla jne. Ka siinsete veskite kohta saime Eha Kanamäelt palju infot, sest tema isa Osvald Pärna oli mölder,” ütles Reele Kuuse.
Tõhusa ja sisuka täienduse sai muuseumi fotokogu ka Raimo Kägolt, kelle isa Evald Kägo oli kauaaegne Palamuse kooli direktor ja ema koolisöökla juhataja. Need fotod pärinevad enamasti 1960. aastatest.
Ühe talu lugu
Üheks tulmenäituse ehteks on Evi Martinsoni annetatud dokumendid, mis kajastavad Ehavere küla Pärna talu (seal on kunagi asunud ka kool) käekäiku 19. sajandi teisest poolest 1918. aastani.
“Komplektis on talu omandiõigust tõendavad dokumendid, kaart, peremehe ülestähendused, aga ka talu kunagise omaniku Hindrik Neufeldti tütre Loviisa Martinsoni järel tehtud vara üleskirjutus,” ütles Reele Kuuse. “Selle materjali põhjal võiks keegi uurimistöö teha.”
Mullune aasta oli laulu- ja tantsupeo aasta. Selle mõju võib näha tulmenäituselgi: muuseumile annetatu hulgas oli seekord märkimisväärne kogus kooride tegevust kajastavaid fotosid. Naiskoori Teele ja eakatekoori Hämarik fotod pärinevad meie hulgast nüüdseks lahkunud Salme Palmiste kogust. Muuseumi tõi need Õie Kurg.
Tulmenäituselt võib leida ka Ellen Randoja kirja pandud ja omakäeliste joonistustega illustreeritud mälestused, Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasiumi koolilehe Pasun värskemad numbrid, Oskar Lutsu huumoripreemia väljaandmise, Suure Paunvere Väljanäituse ja Palamuse amatöörteatri tegevusega seotud materjalid jne.
Möödunud aastal lisandus kihelkonnakoolimuuseumi kogusse 179 museaali, näitusel on neist väljas 103. Näituse avamisele oli kutsutud 20 annetajat ning osa neist said ka kohale tulla.
“Muuseumikogusse kuuluvate museaalide eksponeerimisega soovime anda näitusekülastajatele ülevaate teemadest, mille kohta me materjale kogume, ning kutsuda inimesi kogumistööle kaasa aitama,” ütles Reele Kuuse. “Loodame, et meie kogus leiduvat üha rohkem kasutama hakatakse. Palamuse gümnaasiumi õpilane Susan Kolde teeb praegu näiteks meil talletatud materjalide põhjal uurimistööd Palamuse Amatöörteatri ajaloost. Kui töö valmib, on ka meil sellest kasu.”
Reele Kuuse sõnul võib Palamuse muuseumile alati tuua vanu koolitarbeid: krihvleid-tahvleid, pliiatseid, sulepäid ja tindipotte, samuti koolirõivaid. Laiemalt võttes kogub muuseum eesti vanema pedagoogikaajalooga, Oskar ja Theodor Lutsuga ning Palamuse haridus- ja kultuurieluga seotud kultuuriväärtuslikku materjali.
RIINA MÄGI
