Lugesin juulikuu Vooremaast K. Jõulu lugu „Umbusi mustad mehed” ja et Umbusi on minu koduküla ja Surva talu minu kodutalu, tahaksin üht-teist täpsustada.
Haudemägi on mõne hektari suurune põld Surva talu väljadel ja Umbusi ei asu mitte Haudemäe veerel, vaid Haudemägi asub Umbusi küla veerel, vastu soid ja rabasid.
Rahasid on sealt tõepoolest leitud, neid tuli talude ajal põldu kündes välja, kuid mitte kuld- ega hõberahasid.
1978. aastal, kui siinkandis tegutses M. Lillevere nimeline kolhoos, teostati Haudemäel ka arheoloogilisi väljakaevamisi. Saadi kinnitust, et Võrtsjärve kallas ulatus tõepoolest siiani ja 1500. aastatel käis siin elu nagu kalurikülas.
Minu vanaisa Hans Pajo ostis 1870. aastal 120 hektari suuruse Surva talu. Kui pojad sirgusid, jagas vanaisa talu pooleks — Ees- ja Taga-Survaks.
Minu kodutalus oli tööd alati. Jõeäärsed heinamaad olid head, peeti palju loomi. Toas oli seinal vaip, millele oli tikitud lause: „Vara välja, hilja voodi — nõnda rikkus tuppa toodi“.
Tubli töö eest talus ootas meid 1941. aasta 14. juunil Siber.
Aga „kullakangid“ kasvasid hoopis Umbusi maa peal: tõulehmi, tõuhobuseid ja peekonsigu müüdi Inglismaale. Siin tegutses ka telliskivivabrik.
Ei ahvatlenud Umbusi noori omal ajal suurte linnade tuled, kõik pöördusid kodukanti tagasi. Tüdrukud õppisid kodumajanduskoolis ehk „Kördiööbikus“.
Olime kõik vastavalt eale ristitud, leeritatud ja laulatatud. Vabaabielu ega vallaslapsi Umbusis minu ajal ei olnud, kõike oli meie metsakülas normi piires.
Möödunud aasta külapäevadel saime kõik endale Umbusi „oma raha“, millel peal Vend Vahindra pilt.
Vahindra sündis 1870.-1880. aastale paiku Umbusis Odratsi talus, oli minu isaga üheealine. Vahindrast räägiti üht ja teist. Talutööd ta teha ei tahtnud, tõsistele talumeestele see aga ei meeldinud.
Aga need „kullakangid“, need on Umbusi rahvaga kogu aeg kaasas olnud, ka Siberis. Vuhkisime ka seal tööd teha nii põllul kui taigas. Küla 50 inimesest 16 jäigi Siberi mulda.
Umbusisse tulevad aga jõe äärde kalatiigid ja hakatakse kasvatama lihaveiseid. Seened ja marjad on metsades senini alles, ka metsloomi on rikkalikult. Elu läheb mühinal edasi ka Haudemäel.
SILVI PAJO-PULST
