Neljapäeval avati Mustvee vallas Ulvi külas raamatukapp, millel lustakas nimi Raamatuharakas. Kapi eesmärgiks on vahendada Avinurme ja Mustvee raamatukogude raamatuid.
JAAN LUKAS
Raamatukappi saavad kasutada kõik lugejad, kes tellivad endale raamatu Mustveest või Avinurmest ja sõltumatult kellegi olemasolust kapi kõrval, saab ise raamatu kätte, olles loomulikult enne teose tellinud.
Idee Kanadast
„Raamatukapi idee hakkas idanema peale seda, kui käisin eelmise aasta suvel perega Kanadas ja nägin seal tänavanurkadel raamatukapikesi raamatute vahetamiseks.
Seal oli vahetamisel natuke teine ülesanne, aga väga tore ja lugejasõbralik idee. Kodus olles mõtlesin nende kapikeste peale, et kuidas endalegi neid kasulikuks teha? Kuna Ulvi raamatukogu on kahel päeval nädalas lahti, aga lugejad soovivad siia-sinna tihedamini raamatuid, siis sealt ma mõtet edasi arendama hakkasin. Mustveest toon tellitud raamatud ja Avinurmes kasutame heade inimeste abi, kes liiguvad seda teed ning see on hakanud suurepäraselt toimima,“ rääkis Ulvi Naisteühenduse liige Kristi Pukk, kes töötab ise Mustvee raamatukogus.
Meisterdatud Puiduaidas
„Mulle tundub, et puidust kapike on väga meielik, nii oma välimuselt kui ka materjalide poolest. Usun, et meistrimees tegi selle ka ilmastikukindlaks. Kapil on kiri „Võta raamat, jäta raamat”, see on Avinurme Puiduaida kunstniku kätetöö. Autoga tulijatel on mugav sõita kapi juurde ja suur pärn tee ääres näitab asukoha lihtsasti kätte. Pimedatel õhtutel saab seda küünaldega valgustada. Nime sai kapp tänu oma välimusele, seisab nagu harakas, selline armas Raamatuharakas,“ rääkis Kristi Pukk.
Ulvi külas on raamatulugemise edendamisel rohkem kui sajandi pikkused traditsioonid. 1917. aastal asutasid Ulvi kooli lapsevanemad kooli juurde Ulvi Rahva Raamatukoguseltsi (nimi küll hiljem muudeti). Selts toimis koolimajas, laenutati pühapäeviti tasuta raamatuid ja tehti muid koostegelusi, näiteks õpiti selgeks mitu näidendit ja korraldati peoõhtuid.
„Ajaloo põhjal usun, et Ulvi inimesed on tegusad, nad on raamatuusku ja neil on lugemishuvi. Arvan, et raamatukogu on koht, mis aitab inimestel mõjutada, hoida kogukonnatunnet ja on kooskäimiseks sobilik. Kindlasti loodan, et raamatukogu Ulvil säilib pikalt, olles ise ulvikas, proovin sellesse oma panuse anda.
Heinrich Mann on öelnud: „Maja ilma raamatuteta on nagu tuba ilma akendeta” ja see lause sobib väga hästi Ulvi küla kohta,“ ütles Pukk.
Läinud aasta kevadel „Teeme ära” talgute ajal, kogusid Ulvi Naisteühenduse naised mahakantud raamatute seast paremad välja ja otsustasid neid külaelanikele pakkuda.
„Raamatuid saadi kokku nii palju, et suuremat sorti riiul sai täis ja edaspidi olemegi püüdnud seda täita vanade raamatutega, nii et võta raamat, aga tagasi tooma ei pea! Riiul asub rahvamaja trepil ja tundub, et on hästi käima läinud,“ rõõmustas Pukk.
