i
Ülemöödunud sügisel alustasid Puurmani spordi- ja kultuurimajas üle pika aja taas tegevust rahvatantsurühmad. Naisrühma, memmed, segarühma ja Puurmani kooli 2. ja 3. klassi mudilased võttis oma hooleks Ülle Ant, kel oli selleks ajaks juba mitmeaastane juhendajakogemus Lustivere naisrühmaga Lilly.
Juba esimestel proovidel tuli ilmsiks, et Ülle on tõeline rahvatantsufänn, kes selle pisiku ilmselt emapiimaga verre saanud.
2009. oli ju järjekordne suure laulu- ja tantsupeo aasta, mida asjaosalised pikisilmi ja visalt trenni tehes ootavad ja kus kogetud ülevaid hetki ja õnnetunnet veel kauaks meenutada jagub.
Nii rääkis Üllegi tookord oma äsja kokku tulnud tantsurühmadele särasilmil suvisest peost ja selle unustamatust finaalist Jaan Tätte “Tuulevaikse öö” saatel. Selle peo tegi ta koos abikaasa Urmasega kaasa Põltsamaa tantsurühmaga “Virmalised”, mida juhendab Senta Bergmann.
Lapsest saati tantsujalgel
Ülle esimesed elamused Tallinnas toimuvatest suurtest tantsupidudest ongi tema sõnul pärit juba möödunud sajandi kaheksakümnendatest, kuigi teo ega näo järgi ei julgeks teda nii ammuses sünniaastaski kahtlustada. Veel vähem võiks teda pidada nelja lapse emaks, kellest vanim juba tudengieas. Aga nii see ometi on ja küllap püsib tütarlapselik vorm ja kerge jalg ikka tänu tantsule.
“Tantsima hakkasin juba Lustivere kooli II klassis, esimene juhendaja oli Riina Paluoja, kooli praegune õppealajuhataja. Suuremaid õpetas siis Harry Tarve. Esimene vabariiklik tantsupidu, kus osaleda sain, oli 1982. Ka 1987. aasta peole saime kooli tantsurühmaga.
1988. aasta kevadel läksin Lustivere segarühma, mida juhendas Harry Tarve, osalesin koos nendega 1990. aasta üldtantsupeol.
1994. aasta peol olin aga juba Põltsamaa kultuurikeskuse D-rühmaga, kus tantsisid tookord ka mu ema ja isa. Seda ja ka rühma “Virmalised”, kus alates 1997. aastast koos abikaasa Urmasega tantsin, juhendab Senta Bergmann,” rääkis Ülle.
Kuus Targamad ühes rühmas
1999. aastal oli aga Ülle tantsupartneriks tema vend Ivo, sest abikaasa oli Soomes tööl. Ka suurele peole mindi Ivoga.
“Aga Urmas jõudis tantsupeo ajaks koju tagasi ning tegi kaasa “Ahjualuste” rühmas asendustantsijana. Nii olime Tallinnas ikkagi kõik kolmekesi,” täpsustas Ülle.
Tema vend Ivo pole aga keegi muu kui Ivo Targama, nüüd Põltsamaa kultuurikeskuse valgus- ja helitehnik, kõrgharitud tantsuõpetaja, kes juhendab laste rahvatantsurühma “Tõrukesed”, C-segarühma “Zipelgad”, kooliõpilaste tänavatantsurühmi “Muff” ja “Väike Muff” ning veel Vana Tantsu Klubi koos Senta Bergmanniga ja tantsurühma “Nii ja Naa”.
Ka Ülle, Ivo, Tiina, Uno ja Aavo Targama vanemad tegelesid 30 aastat rahvatantsuga, alustasid juba koolis ja jätkasid hiljem tehnikumis õppides.
“Tänu tantsule saidki mu ema ja isa omal ajal kokku ja olid need, kes koolist naastes Lustiveres koos teiste noortega organiseerima hakkasid, et sinna taas rahvatantsuõpetaja tuleks. Ema oligi mõnda aega Lustiveres kultuuritöötaja. Vahepeal soiku jäänud tantsurühm saadigi seal taas tegutsema. Isa-ema tantsisid ise seal üle 20 aasta, kuni 1993. aastani, ja käisid selle aja sees kõikidel suurtel tantsupidudel. Viimati käisid isa ja ema Tallinna peol 1994. aastal, siis olid nad Põltsamaa kultuurimaja D-rühmas nagu minagi,” jutustas Ülle, lisades, et kooliajal tegelesid rahvatantsuga kõik Targamade pere viis last, sest Lustivere koolis oli see iseenesest mõistetav. Täiskasvanuna on nende perest lisaks Üllele ja Ivole rahvatantsule truuks jäänud Tiina, kes Lustivere naisrühmas tantsib, ja pisut ka Uno, kes vähemalt aastas korra naisrühmale külalisesinejat mängib, kui neil aastalõpupeol tarvis üllatust on teha.
Aga ühel aastal tantsinud Lustivere rühmas lausa kuus Targamad: Ülle, tema õde Tiina, vend Uno oma abikaasaga, ema ja isa. Rahvatantsuga olevat kooliõpilastena tegelnud Ülle emapoolsed vanavanemadki ning näitemängu, laulu ja tantsu pidasid elus oluliseks juba vanavanavanemad.
“Eelmisel suvel, kui Haapsalus Targamade juuri otsimas käisime, selgus, et ka isa suguvõsas on tants, laul ja näitemäng populaarne olnud ja on praegugi, seega täiesti “kultuuriverd” sugupuu mõlemalt poolt,” kinnitas Ülle.
“Kultuuridünastiat” tugevdab veel omalt poolt Ivo abikaasa Irja Targama, kes teatavasti Põltsamaa kultuurikeskuse tööd kureerib.
Elukutsevalik emotsioonide ajel
Vaevalt Ülle, kes pärast keskkooli lõpetamist Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökoolis sekretäriks õppis ja praegu Lustivere põhikoolis seda ametit peab, aastate eest uskus, et südamelähedane hobi elukutseks saama kipub. Ometi sündis tänu temale Lustiveres kaheksa aasta eest taas naisrühm.
“Lustivere koolis on traditsioon korraldada üle aasta perepäev, kus ka kõikide klasside laste vanemad esinevad. 2003. aastal oli jälle perepäeva-aasta ja klassijuhataja Helve Zõbin palus mind kui nn staazhikat tantsijat, et ma õpetaksin tema klassi tüdrukutele ja emadele mõne rahvatantsu. Emadele hakkas tantsimine meeldima ja ühes trennis tekkiski mõte Lustiverre taas naisrühm asutada. Mõeldud — tehtud! Lõpetasin 2004. aasta detsembris ka Tallinnas Rahvakultuuri Keskuse rahvatantsujuhtide kooli, sinna soovitas mul minna Senta Bergmann. Eks tõukejõuks olid tookord ka Ivo õpingud pedagoogikainstituudis, mis selleks ajaks juba edukalt lõpule jõudma hakkasid.
2003. aasta sügisel lisandus mulle juhendada ka Lustivere kooli IX klassi noorterühm, kes pääses 2004. aastal Tallinna peole,” jutustas Ülle.
Lugu Ivo elukutse- ja koolivalikust on aga eriline ja pisut müstilinegi.
1999. aasta üldtantsupidu kandis pealkirja “Talismani tantsud” ja oli pühendatud Anna Raudkatsile, Helju Mikkelile, Kristjan Toropile ja Mait Agule ehk neile, kelle valduses oli olnud Anna Raudkatsi sõrmus kui talisman.
“Mäletatavasti sai Mait Agu surma 1998. aasta septembris, aga peo stsenaarium oli tal selleks ajaks kokku pandud.
Peoeelsetes proovides võeti ju kogu kava läbi, teised vahetekstid ka, aga kordagi ei antud tantsijatele kuulata Mait Agu loetud ja salvestatud teksti, vaid lihtsalt öeldi, millal see tuleb. Ja kui siis esimesel peaproov-etendusel pärast “Kodukotuse” tantsu, kus solistid olid Maidu poeg Märt ja endised õpilased, tuli “Põhjamaa” ja Mait Agu jutt peolistele, siis ei suutnud enamik tantsijaid pisaraid tagasi hoida. Ja taevaski nuttis, sest just siis hakkas sadama,” meenutas Ülle. Ivole said just need emotsioonid viimaseks ja otsustavaks tõukejõuks. Ta tuli küll tookord koos teistega Tallinnast Põltsamaale, aga läks järgmisel päeval raamatukogu internetipunkti uurima, millised on vastuvõtutingimused pedagoogikainstituuti tantsuõpetaja erialale. Sõna otseses mõttes viimasel minutil sai Ivo dokumendid kooli sisse antud ja ta võeti sinna vastu, kusjuures plusspunkte andis talle ka fakt, et oli tantsinud Senta Bergmanni käe all. Ise on Ivo tunnistanud, et mõte tantsujuhtimist õppima minna hakkas tal küpsema juba varem, kui Põltsamaa näitetrupp “Ellunäod” õppis näidendit “Tantsuõpetaja”.
Tantsumaiad juba enne kohtumist
Küsimusele, kas nemadki abikaasa Urmasega end kokku tantsisid, vastas Ülle, et nii see siiski polnud, sest tantsumaias on Urmaski olnud juba lapsest saati.
“Tema ema on olnud Voorel kultuuritöötaja — juhendanud kultuurimajas ringe, organiseerinud üritusi. Neil oli oma, Antide perekapell, Urmas on õppinud koolipoisina peotantsu ja hiljem tegelenud rahvatantsuga, teinud näitemängu ja mänginud bändis. Nii et juba iseenesest “kõrvuni” rahvakunsti täis. Ja varsti pärast abiellumist hakkasime Põltsamaal “Virmalistes” koos tantsima,” jutustas Ülle ja rääkis ära ka nende südamliku tutvumisloo, mis küll siiski peo ja tantsimisega seotud oli — kuidas muidu!
Kui nii kultuurilembeses peres on neli last, siis ei ole isal-emal ilmselt kerge kodunt välja pääseda, Üllel ei ole aga tema enda kinnitusel laste pärast küll kusagil osalemata jäänud.
“Kui Urmas on kodus ja meil pole vaja koos minna, jääb tema lastega; kui läheme mõlemad, on abiks õde või vanemad. Samuti ei ütle mu pereliikmetest keegi ära, kui on vaja abi mõnel üritusel, nad lihtsalt mõistavad kõik, mida kultuuritöö endast kujutab,” rääkis ta.
Aga lapsed kasvavad kiiresti ja küllap jõuab peagi kätte ka see aeg, kui kogu Antide pere kultuuriüritustel asjaline. Vanim poeg Maidu tantsib oma onu Ivo käe all “Zipelgate” rühmas, 10- aastane Anette lööb kaasa ema juhendatavas Lustivere ja Puurmani kooli ühises tantsurühmas ja laulab mudilaskooris, 7-aastane Toomas lõpetas tänavu kevadel lasteaia ja on samuti juba rahvatantsuga „sina“ peal. Pesamuna Meelis on kolme ja poolene ning ema loodab, et küllap temagi lasteaias tantsima hakkab. Nii Maidu kui Anette on aga “Virmalistegagi” koos esinenud. Nimelt seadis Senta Bergmann rühma juubeliks 2007. aasta kevadel mõned tantsud, kus lapsed koos vanematega kaasa tegid.
Õige tunde saab vaid ise osaledes
Suurele naiste tantsupeole, mis mõne nädala eest Jõgeval peeti, viis Ülle Puurmani naisrühma, sest Lustivere rühm oli peolepääsuks liiga väikesearvuline.
Seal sai Ülle enda sõnul taas kogeda, et tõeline peotunne tuleb vaid ise tantsides.
“Viimase kontserdi ajal tekkis mul Jõgeval tõesti ehe suure peo tunne. Kui ma neid hingega tantsivaid naisi vaatasin, tahtsin nii väga ka ise koos nendega väljakul olla, olin lausa heas mõttes kade neile! Rühma juhendaja ei saa kunagi tunda seda, mida tunneb tantsija, ja sellepärast tahan ma ka ise peol tõeline osaleja olla!” tõdes ta.
Seekord ei pääsenud vabariikliku noortepeo konkursisõelast läbi tema väikesed 2. ja 3. klasside tantsijad Lustivere ja Puurmani kooli ühisrühmast, kuid õnneks on enamik tantsulapsi ka mudilaskooris ja suurele peole said nad siiski. Tallinna sõidab Ülle homseks ka ise, et näha rongkäiku ja saada osa laulupeost, kus tema Anettegi esinejate hulgas on.
Päriselt “jalgu seinale” visata ei saa aktiivne naine aga puhkuse ajalgi, sest juba on ukse ees maakonna memme-taadi suvepidu, mis tänavu Lustivere staadionil peetakse.
Nädala pärast, 9. juulil toimuv pidu kannab pealkirja “Meie memme-taadi tarkus” ja selle korraldab Lustivere Külaselts.
Korraldustoimkonda juhib ja rahvatantsud lavastas Ülle Ant.
Ülle Ant
*Sündis aastal 1972
*Lapsepõlvekodu asub Lustivere kandis Kalikülas.
*On lõpetanud Lustivere 8-klassilise kooli ja Põltsamaa keskkooli.
*1999. aastal lõpetas Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökooli, kus õppis sekretäriks.
*Töötas seejärel lühikest aega Adavere Lihatööstuses.
*2003. aastal sai juhendada oma esimese rahvatantsurühma — Lustivere naisrühma.
*2004. aastal lõpetas Tallinnas Rahvakultuuri Keskuse juures tegutseva rahvatantsujuhtide kooli.
*Praegu töötab Lustivere põhikoolis sekretärina.
*Alates 2009. aasta sügisest harjutavad Ülle käe all ka kõik Puurmani Spordi- ja kultuurimaja rahvatantsurühmad.
*Neljalapseline pere elab Põltsamaal, kuid igal vabal hetkel ollakse abiks Ülle vanematekodus Kalikülas, kus vanemad Lillearu talu peavad.
i
KAIE NÕLVAK
