Keeleteadlane Udo Uibo pani tänavu kirja näiliselt lühikese ja selge eestikeelse lause: “Üllas kuninganna veendus alluvate voorustes”. Kui aga seda lauset oleks lugenud Kristjan Jaak Peterson, siis ei oleks ta sellest mitte ühtainust sõnagi aru saanud. Miks?
Vastus on tegelikult lihtne: Peterson suri 1822. aastal, mil eesti keeles ei kasutatud veel ühtegi eelnevas lauses nimetatud sõna. Uudissõnad “kuninganna” ja “voorus” lõi 19. sajandi keskpaigas lauluisa Kreutzwald ning ülejäänud võeti kasutusse alles 20. sajandi algul.
Vaja uusi eestikeelseid sõnu
Kuna elu meie ümber muutub pidevalt, on meil pidevalt vaja ka uusi eestikeelseid sõnu. Juhul muidugi, kui me ei taha kasutada anglitsisme ehk inglise keelest laenatatud sõnu, mida eesti keeles vohab kahjuks niigi liiga palju.
21. sajandi alguses häiris paljusid sõna “integratsioon” massiline kasutamine korraga kahes eluvaldkonnas. Integreerumisest räägiti nii seoses Eesti sooviga saada Euroopa Liidu liikmeks kui ka muulaste tihedama sidumisega eesti ühiskonda. Kuna selliseid võõrastust tekitavaid sõnu kasutati ebameeldivalt palju, siis tuli meil kolleegidega idee korraldada sõnavõistlus leidmaks eestipäraseid ning tavainimesele arusaadavaid uudissõnu.
Nii korraldasimegi 2002. aastal eurosõnade eestindamiseks võistluse, mille peaauhinna pälvis kirjanik Ain Kaalep, kes andis uue tähenduse varem käsitöös kasutusel olnud sõnale lõimimine (või ikka lõimumine?). Võidusõna muutus võõrapärase ja kergelt halvustava tähendusega “integratsiooni” asemel kiiresti üldrahvalikult kasutatavaks.
Uudne nähtus vajab eestikeelset terminit
Nüüdseks on Eesti olnud Euroopa Liidu liige juba kümme aastat, kuid ikka tuleb aeg-ajalt ette sõnu või mõisteid, mida kasutatakse eesti keeles parema puudumisel otsetõlkena inglise keelest. Näiteks “asjade internet” ehk inglise keeles “internet of things” tähendab võrku, milles arvutid, olmeelektroonika, autod ja muud seadmed on traadita võrguühenduses ning suhtlevad inimeste ja üksteisega interneti teel. Kohmaka väljendi taga peituv nähtus muutub üha suurema hulga eestlaste jaoks peagi igapäevaseks, kuid selle lihtsaks ja üldarusaadavaks väljendamiseks pole veel sobivat sõna.
Seetõttu korraldavad Eesti Keele Instituut, Euroopa Komisjoni Eesti esindus ja ajaleht Postimees novembris sõnavõistluse eesmärgiga leida suupäraseid ja sisutäpseid vasteid mõistetele, mida meil sageli vaja läheb, aga mis praegusel kujul jäävad paljudele keelekasutajatele arusaamatuks.
Muidugi ei pea piirduma vastete otsimisega ainult neile sõnadele, mille leiate leheküljelt www.sonavoistlus.ee. Oodatud on kõik toredad uudissõnad, mida te pakkuda tahate. Nii läks mõne aasta taguselt presidendi sõnauselt käibesse meie tänapäevast elu tabavalt iseloomustav uudissõna “kärgpere”.
Igaüks võib keelt korrastada
Euroopa Liidu ametliku keelena tõlgitakse eesti keelest ja eesti keelde igal aastal umbes 200 000 lehekülge seadusandlikke tekste. Kuna õigusaktid käsitlevad sageli just kiiresti arenevaid eluvaldkondi (näiteks tehnoloogia), siis on vaevalt ühe miljoni kõnelejaga eesti keel tänu Euroopa Liidu ametliku keele staatusele palju paremini arenenud kui meist kümneid kordi suuremad keeled, mis kasutavad massiliselt toorlaene inglise keelest.
Teisalt tähendab keele kiire areng suurt koormust keelespetsidele ning aeg-ajalt on mõistlik kasutada meie emakeele arendamiseks inimeste ühist loovust. Juba pikki aastaid on Eestis kenaks tavaks korraldada talguid. Alanud sõnavõistlust võib võrrelda talgutega, kus igal inimesel on võimalik eesti keelt korrastada ja ajakohastada.
i
HANNES RUMM, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht
