Ülemsootska Rein Järvelille pöördumine Jõgevamaa setode poole

Veel eelmise sajandi alguses elas Setomaal ligi 20 000 setot. Setomaa oli üks tihedamini asustatud maapiirkondadest ja puudu oli talupidamiseks sobivat maad. Just uue põllumaa otsingul võtsid paljud seto perekonnad ette pika tee Siberisse, et leida enda toitmiseks uus elukoht ja Siberisse kerkisid terved seto külad: Arhangelskoe, Haida jne. Setomaa liitumisel iseseisva Eesti Wabariigi koosseisu hakkas setode liikumine Petserimaalt Eestimaale, aga seda ennekõike hariduse omandamiseks ja siis liiguti Eestimaa linnadesse.
Pärast Teist maailmasõda, kui Setomaa jagati Stalini käsul ENSV ja Pihkva oblasti vahel kaheks, kasvas setode lahkumine Setomaalt hüppeliselt ja seda just Pihkva oblasti osas, kus majanduslikud olud olid eriti rasked. Nii oleme tänaseks jõudnud olukorda, kus Setomaal elab ainult 10% setodest ja ülejäänud elavad mööda ilma laiali.
Seto Kuningriigipäev toob setod aastas üheks päevaks kokku oma isademaale. Seto rahvas tuleb kokku, et kinnitada maailmale ja iseendale, et oleme olemas. Setod näitavad, et meil on oma kultuur ja oma keel ning me oleme selle üle uhked. Kuningriigipäev on pidu, festival, võistlus. See on päev, millal seto rahvas kuljatab ja näitab oma suurust. Aga selle kõrval on meil ka Seto Kongress, kus rahva esindajad tulevad kokku ja võtavad vastu sisulisi otsuseid setode tuleviku osas. Järjekordne Seto Kongress tuleb juba 9. oktoobril Värskas.
Hääd Jõgevamaa setod! Mul on hea meel, et nägin teid uhketes rahvarõivastes Seto Kuningriigipäeval Kolossovas. Aga sama hea meel oleks näha Jõgevamaa setode suurt esindust Värskas Seto Kongressil. Ülemsootskana on Peko andnud oma rahvale minu suu läbi kaks säädmist. Esiteks peab iga seto, kes austab oma kultuuri, selle kultuuri säilimise jaoks ise midagi ära tegema. Olgu see siis kõige väiksem asi, kas mõne setokeelse sõna ära õppimine või siis hoopis midagi suurt. Aga selge on see, et kui tahame, et ka meie lapselapsed saaksid öelda, et nad on setod, siis peame meie ise täna selle heaks midagi tegema. Teine asi, mida Peko käskis oma rahvale edasi öelda on see, et seto rahvas hoidku kokku. Nii nagu ütleb ka meie hümni laulusalm: Ku mi jal’ sis kokko tulli, ummi vanno laulõga, ar sis veli vele tundsõ, sugu nakas selgümä.
Hüä seto rahvas, edenemist ni saldmis meele! Näemi Verskah Seto Kongressil!