Eesti rahva kestmajäämine on sisse kirjutatud meie vabariigi põhiseadusse. Jääb vaid küsida, kes peab meie rahva, sealhulgas laste ja noorte õiguste eest seisma ning jälgima, et täidetaks sellekohaseid rahvusvahelisi suuniseid ja nõudeid, näiteks ÜRO “Lapse õiguste konventsiooni”. Kuidas kasvatada meie lastest ausad, haritud, isikupärased, loovad, tundlikud ja töökad inimesed?
Praegu Eestis toimuv teeb mind murelikuks. Tuhandeid inimesi jääb töötuks või läheb töö ja parema elu otsinguil välismaale. Mis saab nende perede lastest?
Ei saa ju õigeks pidada, et lapsed jäetakse kas vanavanemate või sugulaste-tuttavate hoolde, omapäi kasvama või lausa tänava kasvatada. Juhtub ka nii, et kooliteele astuv väike laps on varahommikul peres ainus ärkaja – töötud ema-isa magavad edasi. Kui ka pärast kooli pole kellelgi lapse jaoks aega ning ta jääb arvutimaailma meelevalda, on seegi lapse hülgamine.
Vanemad on pandud sundseisu
Senisest palju enam tuleks avalikkuses arutleda selle üle, kust vägivald alguse saab. Lapsed puutuvad igal sammul kokku televisioonis ja arvutimaailmas levitatava vägivallaga. Kuigi meil pole tsensuuri, saab ju kultuuriminister või haridusminister juhtida kas või veebilehtede haldajate, telejaamade ja kinoomanike tähelepanu vägivalla leviku piiramisele.
Praegu on viimane aeg selles põhimõtteliselt midagi muuta ning piiranguid seada, enne kui pommi- ja tulistamisähvardused meilgi tõelisuseks saavad.
Riigikogu, valitsuse, ühiskonna- ja meediategelaste poole on juba pöördutud murega telesaadetes, arvutimängudes ja teistes kanalites levitatava vägivalla pärast. Kui ikka noor tulistab koolis õpetajate ja õpilaste pihta ja seejärel teatab, et jäljendas filmis nähtud sarimõrvarit, on asi naljast kaugel. Teadlased on tõestanud, et vägivaldse käitumise kasv on otseses seoses sellega, kui palju on vaadatud virtuaalset vägivalda.
Arvutist pole lapsehoidjat
Vägivallale vastukaaluks peame koostöös avalik-õigusliku televisiooni ja miks mitte ka erakanalitega ergutama enam looma ja näitama selliseid saateid, mis avardavad laste silmaringi – selle asemel et kiskuda neid hüperseksuaalsusele rõhuvasse tarbijaühiskonda, alkoholi ja narkootikumide võrku. Riik peab aitama luua meediakoolitusprogramme laste ja nende vanemate eneseanalüüsiks: millistest meediakanalitest nad on mõjutatud. Igal õhtul jõuavad õudused teleri kaudu meie kodudesse. Laps hakkab ka käe tõstmist teise inimese vastu elu loomulikuks osaks pidama ning püüab nähtut matkida. Seepärast tuleb igal võimalikul moel hoiduda “elektroonilisest lapsehoidjast“.
Agressiivne meedia nakatab eelkõige neid lapsi, kelle kodus valitseb närviline õhustik. Selles on oma osa ka majanduslangusel, eelkõige tööpuudusel. Igaüks meist saab siin aidata sellega, et ei jää ülekohtu suhtes ükskõikseks. Võib-olla “õnnestub“ lastel vägivallategusid toime panna just seetõttu, et täiskasvanud pigistavad silma kinni. Meil on suur vastutus – ülekohtust ei tohi vaikida.
Hoidkem silmad lahti!
Kui mõtleme, et miski siin ilmas enam ei üllata, siis ometi… Mida arvata pedofiilias süüdi mõistetud teada-tuntud inimesest, kes avalikkusele näitas end lastekaitsjana ja oli poliitikute nõustaja. Millist nõu ta neile küll andis?
Ent tähelepanu – kuna tegemist oli lühimenetlusega, mis vastavalt karistusseadustikule võimaldab vähendada karistust kolmandiku võrra, siis jäigi lõplikuks karistuseks 15aastase vanglakaristuse asemel kümme aastat. Ometi, nii võika kuriteo puhul ei tohiks karistuse määramisel küll lühimenetlust rakendada.
Alles pärast kohtuprotsessi saime teada, et mees vahistati juba 2009. aasta märtsis, ehkki avalikkuse ette jõudis tegu mõni nädal tagasi. Kelle käsi, kelle käsul hoidis pedofiili kuriteod seni vaka all? Ons sel poliitilisi tagamaid? Kui nii, on tõesti kahju, sest sellised tegelased kahjustavad kõigi lastega tegelevate inimeste usaldusväärsust. Kust me teame, keda võib usaldada?
Selge on see, et kõigepealt peame ise – emad-isad ja vanaemad-vanaisad – mõtlema, mida saame oma laste kui meie tuleviku heaks ära teha. Ka sõna on tegu, seepärast hoidkem silmad lahti ning andkem teada igast vägivalla- ja ülekohtuilmingust.
iii
MAI TREIAL, Riigikogu liige, Rahvaliit
