Tervelt 77 protsenti Eesti kodanikest toetab Eesti kuulumist Euroopa Liitu, kuid 55 protsenti arvab, et ühendus ei jää pikemas perspektiivis püsima, selgus augustis ühiskonnauuringute instituudi tellimusel Turu-uuringute aktsiaseltsi poolt läbi viidud küsitlusest.
Küsitluse üheks eesmärgiks oli teada saada inimeste arvamus Euroopa Liidu tulevikuperspektiivide kohta. Küsimusele kas teie arvates jääb Euroopa Liit kaugemas tulevikus püsima vastas üle poole, ehk 55 protsenti vastanutest, ei või pigem ei. Kuigi antud küsimust küsiti esimest korda ning seetõttu puudub võrdlusmoment varasemate uurimustega. Tulemus peegeldab inimeste mõningast ebakindlust Euroopa Liidu tuleviku osas, mis võib tuleneda nii Brexitist kui pagulaskriisist ning euroala majandusprobleemidest.
Samas püsib inimeste toetus Eesti kuulumisele Euroopa Liitu jätkuvalt kõrge, 77 protsenti inimestest arvab, et Eesti peaks jääma ühenduse liikmeks. Sama küsimus esitati kodanikele 2016. aasta jaanuaris ning siis toetas Euroopa Liitu kuulumist 82 protsenti vastanutest. Kuigi kahe küsitluse võrdluses paistab silma kerge toetuse langus, siis on see üsna marginaalne ning selle põhjal ei saa järeldada, et ühiskonnas oleks vastuseis Euroopa Liitu kuulumisele märkimisväärselt kasvanud.
Euroopa Liitu kuulumist pooldavad mõnevõrra rohkem naised, eestlased ning kõrgharidusega vastajad. Üllatuslikult oli vanusegrupis 25-34 Euroopa Liitu kuulumise pooldajaid 72 protsenti, mis on väiksem kui teistes vanuserühmades. Näiteks 18-24-aastaste seas toetas Euroopa Liitu kuulumist 79,5 protsenti ning pensioniealiste seas kuni 86%. Samas on toetus kõrge kõikides gruppides hoolimata soost, vanusest, haridusest ja teistest näitajatest.
Mõlemas küsitluses uuriti veel inimeste hoiakuid Euroopa integratsiooni osas ‒ kas Euroopa Liidu koostöö süvenemine peaks jätkuma või on see juba niigi kaugele läinud. Jaanuaris arvas 31 protsenti vastanutest, et koostöö süvenemine peab minema edasi, 39,5 protsenti, et praegune koostöö on piisav ning 29 protsenti, et koostöö süvenemine on läinud liiga kaugele. Augustis aga pooldas 25 protsenti integratsiooni jätkumist, 44 protsenti pidas praegust koostööd piisavaks ning 31 protsenti arvas, et koostöö on läinud liiga kaugele. Seega kahe uuringu võrdluses ilmneb, et samuti on mõnevõrra vähenenud inimeste arv, kes pooldavad Euroopa integratsiooni süvenemist.
Mullu augustis toimunud silmast-silma küsitluse viis läbi Turu-uuringute aktsiaselts ning kokku vastas küsimustele 818 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku.
ART JOHANSON, ühiskonnauuringute instituudi analüütik
