Eelmisel aastal imporditi köögivilja üle 30 000 tonni ehk 22,3 miljoni euro eest ja eksporditi 1700 tonni ehk 2,2 miljoni euro väärtuses. Kui palju eksporditavast köögiviljast oli aga Eestimaist päritolu ja millistest riikidest tuleb meie toidulauale kurk, tomat, sibulad, õunad jne?
Tomatit, mille osakaal köögivilja impordis on ka suurim (35,6 protsenti), toodi 2012. aastal Eestisse 10 800 tonni ehk 3,5 protsenti vähem kui aasta varem. Suurem osa sisseveetavatest tomatitest toodi Hollandist (51,6 protsenti), Lätist (20,2 protsenti) ja Hispaaniast (9,1 protsenti). Sisse toodud tomatid olid 2011. aastaga võrreldes ligi 28 protsenti kallimad.
Tomatit eksporditi 2012. aastal ligi 98 tonni. Eksporditavatest tomatitest olid vaid 0,1 protsenti Eesti päritolu. Põhilised tomati väljaveo sihtriigid olid Läti (65,6 protsenti), Leedu (26,8 protsenti) ning Soome (5,8 protsenti). Eksporditavad tomatid kallinesid eelneva aastaga võrreldes keskmiselt 35,5 protsenti.
Kõige rohkem kurki läheb Lätti ja Leetu
Kurki toodi Eestisse 2012. aastal 4400 tonni, mida oli ca 22 protsenti rohkem kui aasta varem.
Kurgi osakaal imporditavas köögiviljas oli 14,5 protsenti. Kurki imporditi kõige enam Lätist (25,0 protsenti), Saksamaalt (18,8 protsenti) ja Poolast (16,8 protsenti). Imporditud kurgid kallinesid eelneva aastaga võrreldes 6,3 protsenti.
Kurki veeti 2012. aastal Eestist välja üle 812 tonni, Eesti päritolu oli sellest ligi 96 protsenti ehk 777,7 tonni. Aastaga üle kahe korra kasvanud kurgi väljavedu moodustas kogu köögivilja ekspordimahust 48 protsenti. Olulisemad kurgiekspordi sihtriigid on Leedu (48,9 protsenti) ja Läti (45,0 protsenti). Eksporditava kurgi hind tõusis pea sama palju kui imporditaval kurgil – 6,4 protsenti.
Üle kolmandiku köögiviljaekspordist moodustab salat
Salatit imporditi 2012. aastal 1200 tonni. Võrreldes eelneva aastaga kasvas imporditud salati maht 155 tonni võrra. Enamus salatist imporditi Hollandist (36,6 protsenti), Soomest (24,5 protsenti) ning Lätist (14,5 protsenti).
Salatit eksporditi 2012. aastal 608 tonni, millest ligi 80 protsenti oli Eesti päritolu. Võrreldes eelneva aastaga suurenes salati väljaveo maht üle 34 protsendi võrra. Salati väljavedu moodustas köögivilja ekspordimahust 35,9 protsenti ning olulisemad sihtriigid olid Läti (65,3 protsenti) ja Leedu (34,5 protsenti).
Importsibul tuleb Hollandist, Poolast ja Lätist
Sibulat imporditi 2012. aastal 6800 tonni ning sibula osatähtsus köögivilja impordis oli 22,5 protsenti. Sibulat veeti Eestisse põhiliselt Hollandist (31,2 protsenti), Poolast (24,3 protsenti) ja Lätist (23,0 protsenti). Imporditud sibul odavnes eelmise aastaga võrreldes 25,7 protsenti. Odavama sibula turule tulek seadis hinnasurvega raskemasse olukorda kohalikud sibulakasvatajad.
Sibulat veeti 2012. aastal Eestist välja ligi 43 tonni, millest umbes 66 protsenti oli kohalikku päritolu. Aastaga ligi kolm korda vähenenud sibulaeksport moodustas kogu köögivilja ekspordist 2,5 protsenti. Sibulat eksporditi põhiliselt Lätti (49,7 protsenti), Leetu (27,5 protsenti) ja Hollandisse (15,4 protsenti), eksporditava sibula hind kasvas ligi kolmandiku võrra.
Kapsas läheb peamiselt Venemaale
Kapsast veeti 2012. aastal sisse 4700 tonni ehk ligi viiendiku võrra vähem kui eelmisel aastal. Kapsa osatähtsus imporditavas köögiviljas oli 15,6 protsenti. Enamik sisseveetavast kapsast toodi Lätist (54,8 protsenti), Poolast (12,9 protsenti) ja Hollandist (12,2 protsenti). Imporditav kapsas odavnes keskmiselt 28,6 protsenti.
Kapsast eksporditi 2012. aastal 23,6 tonni, mida oli ligi kolm korda vähem kui eelneval aastal. Kogu väljaveetav kapsas oli Eesti päritolu. Kapsa väljaveo olulisim sihtriik oli Venemaa, kuhu läks ligi 87 protsenti eksporditavast kapsast. Ekspordihind odavnes eelneva aastaga võrreldes ligi 39 protsenti.
Juurvilja imporditi 2012. aastal 2400 tonni ning peamiselt Lätist (31,5 protsenti), Hollandist (18,4 protsenti) ja Poolast (16,8 protsenti). Juurvilja eksporditi 2012. aastal ligi 109 tonni, millest üle 97 protsenti oli Eestimaist päritolu. Juurvilja ekspordi olulisemad sihtriigid olid Soome (61,2 protsenti) ja Venemaa (37,0 protsenti). Võrreldes 2011. aastaga vähenes juurviljade eksport kuus korda.
Köögiviljadest eraldi arvestatakse kartulit, mida imporditi eelmisel aastal 1800 tonni. Suurem osa sisseveetavast kartulist toodi Lätist (27,6 protsenti), Soomest (27,8 protsenti) ning Hollandist (17,3 protsenti). Kartulit eksporditi 2012. aastal 1100 tonni, millest ligi 86 protsenti oli kohalikku päritolu. Kartuli väljaveo peamised sihtriigid olid Soome (42,4 protsenti) ja Venemaa (33,8 protsenti).
Kirjutis on ilmunud Maablogis
i
MARJE MÄGER, põllumajandusministeeriumi turu arendamise büroo peaspetsialist
