Jaanuarikuu üldteenuse hinna arvutamine on näidanud, et hetkel kehtiv hinnaregulatsioon kohtleb üldteenuse kliente ebavõrdselt. Elektrituru seadus ütleb aga üheselt, et üldteenust tuleb osutada lähtuvalt võrdse kohtlemise põhimõttest.
Probleemi mõistmiseks tuleb vaadata, millest koosneb üldteenuse hind. Peamiselt koosneb see kahest osast – elektrienergia hinnast ja kliendi teenindamiseks tehtud kulust. Need hõlmavad näiteks klienditeeninduse kanalite tööshoidmist, arveldust ja kõigeks selleks vajalikke infosüsteeme.
Üldteenuse osutamise kulude puhul ei ole tegelikult oluline, kui palju üks või teine klient elektrit tarbib. Üldteenuse pakkumise kulu on võrdne iga kliendi puhul. Häda on aga selles, et üldteenuse osutajal tuleb liita teeninduskulud kilovatt-tunni hinnale. Siit sünnib aga ebavõrdus, kus erinevate tarbimismahuga kliendid maksavad teeninduse eest erinevalt, kuigi kulud neile on samasuured.
Probleemikoht peitubki selles, et kuigi üldteenuse hinnastamise regulatsioon kohustab üldteenuse pakkujaid täna liitma teeninduskulud kilovatt-tunni hinda, on need tegelikult kliendi, mitte aga müügimahu põhised. Lihtsustatult öeldes – üldteenuse pakkuja teeninduskulu ei mõjuta see, kas klient tarbib ühes kuus 100 kWh või 300 kWh-d. Arve peavad kätte saama mõlemad. Samuti peavad kõigi jaoks toimima e-teenindus, bürood, klienditelefon.
Seega tekitab tänane üldteenuse arvutusmetoodika ebavõrdse olukorra, kus 300 kWh tarbiv üldteenuse klient maksab mitmekordselt kinni 100 kWh tarbiva kliendi teeninduskulud. Enamgi veel – ligi kolmandik üldteenuse kliente tarbib kuus rohkem kui 800 kWh elektrit!
Kui elektrituru seaduse mõtte kohaselt peab üldteenuse hind olema põhjendatud ja kulupõhine ning tagama üldteenuse klientide võrdse kohtlemise, siis kas praegust olukorda saab pidada võrdseks kohtlemiseks? Meie hinnangul mitte ja sellega nõustuvad ka üldteenuse kliendid, kel on põhjendatud ootus olla võrdselt koheldud. Olukorra lahenduseks oleks regulatsiooni muutmine nõnda, et üldteenuse kliendid maksaksid võrdselt ühesugust teenindustasu ja eraldi vastavalt tarbimiskogusele elektrienergia eest.
Oleme Konkurentsiameti tähelepanu tänase regulatsiooni puudustele juhtinud. Kuigi seni pole meie ettepanek mõistmist leidnud, oleme kindlad, et seisame õige asja eest ning teeme Konkurentsiametile uue ettepaneku.
i
KARLA AGAN, Eesti Energia energiamüügi juht
