Üldlaulupeol kõlab võimsalt ka jõgevamaalaste hääl ja muusika

150 aasta möödumisele esimesest Eesti üldlaulupeost pühendatud XXVII laulupeol „Minu arm“ said pärast töömahukaid ja pingelisi proove kutse erineva põlvkonna koorilauljad ja pillimängijad ka Jõgevamaalt.


Jõgeva meeskoor Mehis teenekas laulja ja koorivanem, 88-aastane Heino Ilves ütles, et laulupeo repertuaari selgeks õppimisega tuli teha palju tööd ja vaeva näha uute lauludega. „Laulu „Minu arm“ (muusika Riho-Esko Maimets, tekst Ernst Enno) saime hästi selgeks. Tõnis Kaumanni „Ärategemiselaulu“ esitamiseks peab aga väga hästi nooti tundma. Tänu dirigent Merike Kati visale võitlusele saime aga sellestki üle.“

Ilvese sõnul esineb meeskoor „Mehis“ ka Tartus toimuval laulupeol ja ühisesinemisi on sõpruskoori Haaslava meeskooriga.

Avinurme naiskoori laulja Anu Tooming ütles, et kui tavaliselt käiakse kooriproovis kord nädalas, siis laulupeo repertuaari selgeks õppimisel toimus vahetult enne eelproove veel kaks proovi koos Mustvee naiskooriga „Meeliko”.

Naised laulavad ja liiguvad

 „Laulud olid meeldivad juba esimesel kuulamisel. Kõige suurem tänu kuulub muidugi meie koorijuhile Maris Lahtile. Kuna enamus meist ei ole noodist lauljad, siis on tema töö ja ettevalmistus selleks kõige suurem, et igale häälerühmale partii selgeks õpetada. Peaaegu 30 aastat koos laulmist annab talle hea ülevaate meie hetke tasemest ja ega ta meile siis allahindlust tee. Tema juhatamisel läheb laulupeole Mustvee vallast kaks naiskoori.”

„Juubelilaulupeol on naiskooride kavas üks laul koos liikumisega, siis selle õppimine, kus laul ja tants koos, oli meie jaoks natuke keerukas, aga samas ka huvitav,” lisas Tooming.

„Avinurme Naiskoor on loodud 1990. aastal. Esimene üldlaulupidu, millest osa võeti, oli 1994. Seega on tänavune juubelipidu meie koorile juba kuues. Mina isiklikult osalen Avinurme naiskooriga alates 1999. aasta laulupeost. Varem olen osalenud korra 1987. aastal toimunud laste- ja koolinoorte peol,” rääkis lauljanna.

„Me pidime laulupeo kutse saamiseks ikka väga pingutama, kuid koorilauljad olid tublid. Laulupeole saamine on meile suur stiimul ja sinna esinema pääsemiseks tulebki kõvasti tööd teha. Repertuaaris on palju ilusaid ja huvitavaid laule, nagu näiteks Tõnu Kõrvitsa „Emakeele laul” ja „Kannel” (regilaul Lüganuselt),” ütles laulupeol Mustvee valda esindava segakoori „Serviti” dirigent Ülle Sakarias. „Esinemisrõivad saime juba möödunud aastal, tänavu lisanduvad neile samas stiilis kandekotid,” lisas ta.

Ülle Sakarias kiitis ka segakoor „Serviti” entusiastliku koorivanemat Rita Kivisaart ja koori kodulehekülge.

Põltsamaa muusikaõpetaja ja koorijuhi Meeli Nõmme juhendavatest kooridest said suurele laulupeole kutse nii Põltsamaa Ühisgümnaasiumi poistekoor kui ka tütarlastekoor.

„Olime sügisest peale hoolega harjutanud ja ülevaatustel jäin oma kooridega väga rahule, meie laululapsed said kiita, tütarlastekoor sai žüriilt lausa maksimumpunktid,” rääkis Nõmme ja jätkas: „Kõigepealt tuli muusikaline materjal omandada, hiljem pöörasime tähelepanu juba esituse emotsionaalsusele  ja ilmekusele. Osadel lauludel on ka vahva liikumine, mida tuli samuti harjutada. Repertuaar oli meile küll jõukohane, kuid siiski üsna nõudlik. Et lastel tüdimus peale ei tuleks ja jaks otsa ei lõppeks, tegime ka mõned koorilaagrid, kus peale laulmise sai lõbusalt koos aega veeta ja isegi ujumas käia. Motivatsiooni tuleb ju hoida.”

Hirvo Surva üleskutse

Meeli Nõmme sõnul olid eelproovid töised ja sisukad. „Et  maakonnas on poistekoore vaid kaks, pidime sõitma Türile. Liigijuhid viimistlesid laule ja juhtisid tähelepanu mõningatele vigadele. Eriti pöörasid nad tähelepanu kooslaulmisele ja dirigendi jälgimisele, sest ilma selleta ei tule laulukaare all laulmisest midagi välja. Dirigent Hirvo Surva pani poistekoori lauljatele südamele, et just nemad võiksid ka 50 aasta pärast 200. juubelilaulupeol meeskoori või segakoori ridades laulupidude traditsiooni edasi kanda. See oli ilus mõte. Poistele tegi muidugi nalja see, et siis on nad juba üle 60 aastased vanad mehed,” rääkis koorijuht.

„Aprilli lõpus tegime tütarlaste- ja poistekooriga kontserdi „Meie läheme laulupeole!“, kus laulsime ette kogu õpitud laulupeorepertuaari. Laulude vahele rääkisime esimesest laulupeost – kuidas sinna mindi, kes osalesid, mida lauldi,” lisas Nõmme.

Tema sõnul  tähistatakse järgmisel esmaspäeval Põltsamaal suurejooneliselt Eesti lipu sünnipäeva, kus osalevad ka nemad oma kooridega. „23. juunil tervitame oma kooridega aga laulu- ja tantsupeo tuld, mis liikudes läbi Eesti jõuab just jaanilaupäevaks Põltsamaale!”

Jõgevamaalt osalevad XXVII laulupeol „Minu arm”

Jõgeva vald

Jõgeva muusikakooli lastekoor

Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasiumi lastekoor

Jõgeva meeskoor „Mehis”

Kaitseliidu Jõgeva maleva ja Torma ühisorkester

Jõgeva Gümnaasiumi segakoor

Segakoor Jõgeva Kammerkoor

Palamuse segakoor „Kuus õuna”

Carl Robert Jakobsoni nimelise Torma põhikooli mudilaskoor

 

Mustvee vald

Avinurme Gümnaasiumi noortekoor

Avinurme meeskoori

Avinurme naiskoor

Naiskoor „Meeliko”

Avinurme Poistekoor

Puhkpilliorkester Avinurme

Segakoor „Serviti”

 

Põltsamaa vald

Puurmani Mõisakooli Lastekoor

Põltsamaa Ühisgümnaasiumi Lastekoor

Põltsamaa valla Kamari Haridusseltsi Naiskoor

Põltsamaa Ühisgümaasiumi Poistekoor

Põltsamaa Linnaorkester

Põltsamaa Ühisgümnaasiumi Puhkpilliorkester

EELK Põltsamaa Niguliste koguduse segakoor

Põltsamaa Kergemuusika Koor

Põltsamaa Muusikakooli Kammerorkester

 

JAAN LUKAS

blog comments powered by Disqus