Me kõik võidame sellest, kui käitume praegu teisiti kui 2009. aastal, mil ettevõtjad sisuliselt ise võimendasid suurte koondamiste ja kulude kärpimisega majanduskriisi.
Koroonaviiruse tõttu suletud riigid ja majandused avanevad järk-järgult ja taastumine on esialgu vaevaline. Samas võime arvestada, et kõik varasemad viirused on olnud ajutise mõjuga. See tähendab, et viiruse seljatamisel pöörab järsult kukkunud majandus päris ruttu korralikule kasvule. Eestis tuleb majanduslangus tänavu suurusjärgus 9 protsenti, millele järgneb peagi päris ilus tõus, sest need sektorid, mis praegu on Euroopas täiesti suletud, teevad kiire kasvu.
2022. aastal kiireneb majanduskasv veelgi, sest lisaks valitsuse fiskaalsetele stiimulitele (sh taristu investeeringud) jõuab majandusse pensionireformi korral vähemalt osa teisest sambast väljavõetud rahast. Suure tõenäosusega läheme aasta pärast suvele vastu juba väga ilusate kasvunumbritega.
Ülioluline on koostöö riigiga
Muidugi on Eesti-suguse avatud majanduse toibumise puhul oluline see, kuidas taastuvad välisturud, sest sisetarbimisest üksi ei piisa. Samas on ülioluline roll meie ettevõtjate vastutustundel. Ärme tee 2009. aasta vigu, millele juba osa ettevõtjaid viitab, et hakkame jõuliselt kulusid kärpima ja koondama. Kui me kõik hakkame jõuliselt kokku tõmbama, on selle mõju majandusele oluliselt hullem.
Ka meetmete proportsionaalsuse ja strateegia puhul tasub ennast võrrelda teiste Euroopa riikidega, nagu Taani, Rootsi, Soome või Saksamaa. Eristumine peab olema põhjendatud, et ennast pikemas perspektiivis õigustada, sest me optimeerime ka lähiaastate tulu.
Tööjõudu tuleb hoida võimalikult kaua, sest inimene, kes on kaotanud töökoha, pole võimeline tarbima ning seega langevad sügavamasse miinusesse ka ettevõtjate siseturu tellimused, mis on paljudele päästerõngas ekspordituru taastumiseni. Suure halliga, mida põhjustab töötus, kaasneb ka ettevõtjate varade hinnalangus (sh kinnisvaraturul).
Varasematest kriisikogemustest on riikidel teada, et tööpuudusest tekib lihtsasti allakäiguspiraal. See võimendab nii majanduslangust kui ka depressiivset hinnakorrektsiooni, hoides samas tagasi uut tõusu, kui nõudlus juba välisturgudel taastub. Kui ettevõtjad lähevad kulude järsu kärpimise teed ja suhtuvad selliselt, et küll need koondatud töötajad uuesti tagasi saadakse, siis on majanduslangus kõigi jaoks oluliselt sügavam ja valusam. Pikemaajalised kulud kasvavad tervishoiu- ja tööturumeetmete jaoks, sest remontida tuleb ka kodanike tervist. Me kõik võidame sellest, kui käitume praegu teisiti kui 2009. aastal, mil paljuski ise majanduskriisi võimendati. Viirusest tingitud kriis on eelmisest erinev ning targalt tegutsedes möödub see kiiremini.
Fookuses ettevõtete päästmine
Osa ettevõtjaid on muidugi sundseisus ja ühe mütsiga kõiki lüüa ei saa – eriti kui rahavoog on negatiivne ja riigiabi loota pole. Seega on ettevõtjate ja riigi koostöö ülioluline ning seda rõhutavad oma abiprogrammides ka teised Euroopa valitsused. Nagu näeme, on praegu Euroopas fookuses kriisis enim mõjutatud ettevõtete päästmine ja tööturu meetmed (sh käibekapitali laenud, pangagarantiid ja palgatoetused).
Hea näide on Taani, mis lubas katta koguni 75 protsenti töötajate palgarahast tingimusel, et ettevõtted ei koonda töötajaid. Kolmekuuline palgatoetus kriisist mõjutatud ettevõtetele kestab 9. juunini, mille puhul ettevõtjate kanda jääb 25 protsenti tööjõukulust. Taani peaminister Mette Frederiksen pöördus märtsi keskel ettevõtjate poole sõnumiga, et kui tegemist on suure käibelangusega ja äritegevus seiskub, siis on arusaadav, et töötajad saadetakse koju, kuid samas ei tohiks neid koondada.
Taani kavandab majanduse järk-järgulist avamist ning kuni töötajad püsivad palgalehel, on see väiksemate kogukuludega nii ettevõtjate kui ka kogu riigi jaoks laiemalt. Töötajaid kohustati võtma välja viis puhkusepäeva või töölt vaba päeva.
2008. aasta globaalse kriisi perioodil piiras Saksamaa tööpuuduse kasvu samuti palgatoetuste abil (nn Kurzarbeit) ning see edulugu on pälvinud praegu laiemat jäljendamist. Näiteks toetavad praegu ettevõtteid palgatoetusega Prantsusmaa, Itaalia, Belgia ja Holland. Ka suurettevõtted ei ole praegu päris erandid, kuigi keskmiselt on nad sellisteks muutusteks paremini valmis ja vajavad Euroopas abi ennekõike käibelaenude puhul.
Laenu võtmine koos sihitud toetustega on oluline osa lahendusest, kuidas tulla kriisist välja võimalikult valutult.
Riigil on võimalus täna laenu võtta, kuid küsimus on selles, kuidas me seda laenu kasutame. Näiteks USA kavandab uut üle triljonidollarist laenupaketti, mis on suunatud just selle aasta probleemide lahendamisele, sest valdav osa majandusagente ootab, et järgmistel aastatel tuleb ilus majanduskasv, kui suudame vaid selle kriisiaasta üle elada.
Aeg on tarkadeks sammudeks
Kui võtame laenu ja stimuleerime liialt järgmiste aastate kasvu olukorras, kus ettevõtjad ja kodanikud vajavad tööturutoetusi just täna (sh ka suurettevõtjad), siis ei ole see parim lahendus.
Laenu võtmine on praeguses olukorras selgelt õigustatud, aga esmajärgus ikka selleks, et hoida ära likviidsusriskide ülekandumine maksejõuetuseks ja pankrottideks. Selleks peaksid ka palgatoetused olema piisavad. Tarbimine moodustab majandusest 70 protsenti ja seda millegi muuga ei asenda.
Laenu tuleb kasutada sihtotstarbeliselt ja selle aasta tulekahjude kustutamiseks, et poleks vaja inimesi koondada, vaid oleks võimalus jätkata aasta teises pooles juba kasvustrateegiaga. Üldine ootus on ka teistes riikides, et alates kolmandast kvartalist hakkab majanduskasv vaikselt kosuma. Üha rohkem on näiteid riikidest, mis mõtlevad majanduse järkjärgulisele avamisele alates suvest. Milline on seis aasta pärast, sõltub praegustest sammudest. Tõenäoliselt on päevakorral siis uued teemad.
Riigi vaates on kõige olulisem rakendada abinõusid, et ei tuleks liialt suurt töötuse kasvu, ent väga palju sõltub ka ettevõtjate vastutustundest. Kui hakatakse kasumit optimeerima, siis loomulikult kasvavad töötuse numbrid ja majanduse taastumine on aeglasem. Eestis võib töötus kasvada baasstsenaariumi korral 12 protsendini, optimistlik stsenaarium võiks olla 8 protsenti. Võrdluseks, Saksamaa värske hinnang Ifo instituudilt näeb ette tööpuuduse kasvu Saksamaal vaid 5,9 protsenti ning seda 4,2-protsendise majanduslanguse taustal. Järgmiselt aastalt loodetakse Saksamaal juba 5,8 protsendilist SKP kasvu ning Eesti puhul võiks see olla veidi kiirem.
Loodan, et ettevõtjad kaaluvad enne mitu korda, kui koondavad väärtusliku tööjõu, mida nad kriisist taastumiseks vajavad – sõltuvalt majandusharust võib-olla juba kolmandas ja neljandas kvartalis. See on aeg tarkadeks ja läbimõeldud sammudeks. Viirus on ajutine ja olgem valmis väga heaks kasvuks järgmistel aastatel.
Tõnu Palm, Luminori peaökonomist
