Nagu igal aastal, ootab kaks Jõgeva üldhariduskooli endale 1. septembril uusi õpilasi. Esimesed klassid avatakse mõlemas koolis. Erinevus eelmistest aastatest on selles, et kui viimastel aastatel oleme linnavalitsusega andnud laste arvu vähenemisest hoolimata mõlemale koolile loa avada kaks esimest klassi, siis sel aastal oleme sunnitud avama linnas kokku kolm esimest klassi, sest õpilasi on tõesti vähem. Mis on siis sel aastal lapsevanematele ja koolidele teisiti?
Vanemad peavad teatama oma soovist
Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus kohustab kooli pidajat ehk kohalikku omavalitsusust (antud juhul Jõgeva linnavalitsust) kehtestama õpilaste kooli vastu võtmise korra. Lisaks on omavalitsusel õigus kehtestada koolidele klassikomplektide arv. Seetõttu on Jõgeva linn olnud sunnitud igal aastal vaatama, missugusesse kooli kui palju õpilasi järgneval õppeaastal õppima asuda soovib ning kui palju klassikomplekte on võimalik avada, arvestades riigipoolset rahastust.
Sel aastal oleme muutnud korda selliselt, et lapsevanematel on olnud alates 1. veebruarist võimalik esitada oma lapse õppima asumise soov linnavalitsusse. Seda saab teha esialgu kuni 29. veebruarini. Seejärel teeb linnavalitsus laekunud avalduste põhjal kokkuvõtte, kui paljud lapsevanemad soovivad oma lapse panna õppima ühte ja kui paljud teise kooli. Sellest johtuvalt otsustab linnavalitus, millises Jõgeva koolis alustab sügisel kaks esimest klassi, millises üks. Erinevus seisneb selles, et varasematel aastatel on lapsevanematel tulnud esitada avaldus otse kooli.
Linn on oma vigadest õppinud
Möönan, et esmapilgul tundub tänavuaastane avalduste vastuvõtmise kord lapsevanemale ehk pisut ebamugavana, kuid sellise korra kehtestamine on põhjendatud, vaadates, mis on meie linnas esimeste klassidega viimasel kahel aastal toimunud.
Aastal 2010 otsustas linnavalitsus, et kaks klassikomplekti avab see kool, kellel on 23. aprilliks kokku 34 avaldust. Määratud tähtajaks ei olnud toona kummalgi koolil nii palju avaldusi — ühel oli 32 ja teisel 30. Nii otsustas linnavalitsus muuta oma korraldust ning lubada mõlemal koolil avada kaks esimest klassi.
Praegu õpib linnas mõlema kooli teistes klassides kokku 62 õpilast, järelikult oleks piisanud kolme klassi avamisest. 2011./2012. õppeaasta eel lubasime esialgu avada Jõgeva Ühisgümnaasiumil kaks esimest klassi ja Jõgeva Gümnaasiumil ühe esimese klassi. Lapsevanemate soovidele vastu tulles lubasime aga siiski mõlemal koolil taas kaks esimest klassi avada, kuna soovijaid oli gümnaasiumi rohkem kui 24 õpilast (st. üks klass). Esimestes klassides õpib linnas kokku jällegi 62 õpilast.
Eelmiste aastate näited on piisavad, et mõista, miks linnavalitsus sellel aastal ise avaldusi vastu võtab. Otsustada on võimalik ainult juhul, kui meil on tõesti teada nende vanemate soov, kelle lapsed sügisel esimesse klassi õppima asuvad.
Neljale klassikomplektile ei jätku raha
On üsna selge, et tegelikult avatakse Jõgeva linna koolides lähemas tulevikus (vähemalt nii kaua, kui sündivus linnas ei hakka oluliselt tõusma) kolm esimest klassi, sest lapsi on vähem ning riigi poolt koolide pidamiseks eraldatud rahast ei jätku nelja klassikomplekti avamiseks.
Sel aastal tahame kõigepealt selgusele jõuda, kumma kooli esimesse klassi soovivad vanemad oma last panna, seejärel saame juba otsustada, millises koolis avame kaks ja millises ühe esimese klassi. Kuigi linnavalitsuse korraldusega on avalduste esitamise tähtaeg 29. veebruar ei tähenda see, et lapsevanem, kes selle aja jooksul ei jõua oma avaldust ära tuua, ei saaks oma last Jõgeva linnas kooli panna. Hiljem saab avaldusi esitada koolidesse vastavalt vabade õpilaskohtade olemasolule.
10. veebruari seisuga on linnavalitsusse laekunud ca 54 sooviavaldust. Lõplik seis selgub märtsi alguses, mil linnavalitsus avalduste laekumise põhjal oma otsuse teeb.
Seniks kõigile rahu ja kannatlikkust. Kõigile lapsevanematele luban, et ükski laps, kes soovib Jõgeva linnas alustada oma kooliteed, ei jää koolita, vaid on igati teretulnud ning oodatud.
MIHKEL KÜBAR, Jõgeva abilinnapea
