22. oktoobri Vooremaa kirjutab: “Miks aga ei suuda riik leppida tõsiasjaga, et Torma prügila saaks edukalt hakkama kogu Kagu-Eesti jäätmete ladestamisega, ei ole vähemasti maakonnalehe toimetus aru saanud.”
Selgitan: küsimus on olnud arutusel mitu aastat, seda on selgitatud asjaosalistele mitmel korral nii suuliselt (laiem arutelu toimus Torma vallavanema ja volikogu esimehe osalusel 2009. aasta algul sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus korraldusel), seda on korduvalt selgitatud kirjalikult. Siiani kahjuks tulutult.
Toon siinkohal esile, et erinevaid keskkonnakaitselisi toetusi jäätmekäitluses ei anta üldse enam üksikutele omavalitsustele, vaid ainult KOV-de koostööstruktuuridele. Seega ei ole antud prügilate laiendamise küsimust siin kuidagi erinevalt käsitletud.
Juba 2002. aasta riigi jäätmekava sõnastas ühe olulisema eesmärgina jäätmekäitluses kohalike omavalitsuste koostööstruktuuride kaudu toimimise, mis siiani on küll kulgenud väga aeglaselt ja suisa puudulikult, olulisel määral ka seetõttu, et raha on riigilt saadud ka ilma selleta, seega pole olnud motiivi midagi muuta.
Seal ka Torma prügila operaatori OÜ Amestop esindaja, aga ka Torma vallavalitsuse liikme Toomas Orumaa ütlused:
“Orumaa tõdes, et peab arusaamatuks keskkonnaministeeriumi otsust koostada abikõlblikuks tunnistamise nõuded sellised, et Torma prügila omanik Torma vald enam tingimustele ei vasta.”
„Küsimus on lihtsalt selles, miks paneb riik meid teiste prügilatega võrreldes ebavõrdsesse olukorda,” selgitas Orumaa. „Küsimus pole selles, et oleksime kaelani prügis ja katastroof kohe-kohe tulemas.”
Torma valla ja Amestopi esmapilgul ebaselgeid suhteid kirjeldab ka http://www.tartupostimees.ee/?id=171738
Viimasest jäi minule juba ebaselgeks, kes siis seal täpsemalt omanik on?
Lühivastus siin Toomas Orumaa seisukohale: ei, riik ei pane Torma prügilat ebasoodsasse olukorda, vaid Torma vald ise on soovinud, et see nii oleks. Koostööstruktuuri võimalikkust ja vajalikkust on korduvalt selgitatud ja ei kelleski teisest kui Torma vallast sõltub see kõige rohkem. Kordan siinkohal, et kõikidel kohalikel omavalitsustel on sisuliselt ühesugune kohustus tagada olme-tavajäätmete käitlemine, milles ladestamine prügilasse on muidugi kõige viimane võimalus jäätmete vähendamise ja taaskasutamise kõrval. Siiani pole väga nähtavalt suuremat motiivi nimetatutega tegelda, sest riik maksab siiski kogu ladestamise kinni, sõltumata muudest asjaoludest. Kas tõesti peaks?
iii
PEETER EEK, Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja
Vt samal teemal ka Riigikontrolli 2008. a juulis avalikustatud audit “Ülevaade jäätmehoolduse olukorrast valdades ja linnades” – leitav 2008. a töötulemuste alt http://www.riigikontroll.ee/
Varem samal teemal: 28.09 EPL “Torma prügila Jõgevamaal jääb Lõuna-Eesti prügiuputusega jänni” http://www.arileht.ee/artikkel/478877
Sama teema jätkuna 6.10 PM-s http://www.tartupostimees.ee/?id=171736
