Näen, et Facebooki lehel Võimalik vaid Jõgeva vallas on vapi ja lipu teema kogunud kokku 116 kommentaari ning keegi pole seda lahendust seni kiitnud. Ega ma ise pole ka erand.
Tulin eile Põhja-Küproselt (on olemas selline pisike riik, mida tunnustavad ainult Türgi ja Aserbaidžaani Nahhitševani autonoomne vabariik), kus inimesed on juba 44 aastat omavahel tülis ja poliitikute kehvade otsuste tõttu ka isolatsioonis elavad. ÜRO siniste barettidega rahuvalvajad hoiavad saart Berliini müüri taoliste aedade ja tarade abil koos puhvertsoonidega Küprose vabariigist lahus. Kuhu selle jutuga tüürin? Kui teha palju viletsaid otsuseid, siis saab ühe piirkonna tuksi keerata küll.
Need 116 kommentaari avavad päris hästi teema, miks üks või teine lahendus on väga niru. Püüan siin 117. kommentaariga tüürida natuke teises suunas ja otsida, mis võiks olla see hea ja õige lipp, vapp, logo või bränd, mis töötab ning toob enne jõule 116 positiivset kommentaari. Jäin oma looga sutsu hiljaks. Olin saarel väikses infosulus.
Minu lemmikteadlane regionaalarengu teemadel Tomas Hanell Aalto ülikoolist Soomes sõnastas neli küsimust, mis aitaksid tuua edu maapiirkonda.
Kas teil on piirkonnas (maa)varasid, mille kaevandamise ja/või väärindamise kompetents on ainult teil ja selle valdkonna teadusasutus suudab piirkonna ettevõtetele selgeid konkurentsieeliseid pakkuda?
Kas teil on väga hea elukeskkond ja te olete kuni tunnisõidu kaugusel ülikoolilinnast, mis areneb? Siis teie piirkonnast võib saada hea magala kallitele töökohtadele, kui oskate seda ära kasutada.
Kas teil on turismisektoris väärtusi, mida pakkuda siseruumides töötavatele tarkadele töökohtadele linnades, kes on stressis ja vajavad puhkust, siis sellest on abi piirkonna arendamisel?
Kas teie piirkonna kohalik omavalitsus suudab nutikalt ja strateegiliselt planeerida nii, et selle tulemuseks on eelduste loomine ettevõtluse arendamiseks, mis loob töökohti?
Dan Buettner on novembrikuu National Geographicus kolmele õnnelikumale riigile (Taani, Costa Rica ja Singapur. Natuke näpuotsaga ideid ka Šveitsist) tuginedes sõnastanud piirkonna õnne valemi artiklis Maailma õnnelikumad paigad. Külastage raamatukogu ja lugege see läbi, kui teil ajakiri juhtumisi tellitud ei ole. Kui 30 lehekülge mõne sõnaga kokku võtta, siis kogukonnad teeb õnnalikuks järgmised elukorralduslikud harjumused:
Kogukonnal on olemas oma mõtestatud ja eesmärgistatud ühiselu. Mis on meie suurvalla mõtestatud ühine eesmärk – koalitsioonileping?
Kogukonnad on koos edukad ja elu pakub neile rahulolu. On leitud vastus küsimusele, kuidas olla koos edukas. Võrdluste ja analüüside tulemusena leiti, et kolmveerand inimeste õnnelikkusest annavad kuus tegurit:
- osatakse hoida üleval majanduskasvu;
- kogukonna liikmetel on pikk tervena elatud eluiga;
- kogukonna liikmete vahel on head sotsiaalsed suhted – rohkem siirast pidu;
- heldus ja
- usaldus on kogukonna liikmete vahel;
- kogukonna liikmetel on vabadus elada sellist elu, mis neile meeldib. Loodetavasti ei käi ühed liikmed siis teistele väga närvidele.
Need tegurid ei sünni iseeneslikult ja juhuslikult, vaid nende heaks on vaja teha süsteemset tööd. Kui me valime lippu ja vappi (sh brändi või logo) piirkonna kogukondadele, siis kuidas need aitaksid kaasa ülaltoodud küsimustele vastuste leidmisel?
Kuremaal oleme oma brändi otsingud pannud vaikselt liikuma ning kogunud juba 127 kommentaari ja kümmekond meili. Jaanuaris teeme esimese ühise koosistumise. Et teeme seda tööd vabatahtlikult, siis loodame suveks jõuda kuhugi välja jõuda.
Vallas veavad seda tööd 3000+ € palka saavad kogenud (mõtlesin korra, kas panen sõna kogenud jutumärkidesse või ei. Seekord jätsin jutumärgid veel ära) juhid. Loodan, kui volikogu liige lumehelbekese idee osas käe püsti tõstab, siis ta on suuteline igale vastutulijale vähem kui viie minutiga eeltoodud teadlaste tõstatatud küsimustele arusaadavalt vastama. Ta on võimeline lipu ja vapi kavandit tutvustades selgitama, kuidas praktikas see aitab piirkonna kogukonnale edu ja õnne tuua.
Mida siis panna lipu ja vapi peale juhul, kui volikogu liikmed täna lumehelbekese ideed ei toeta? Mis siis peaks kolme ühineva kihelkonna, nelja tänase omavalitsuse ja kaheksa kunagi esimese vabariigi ajal tegutsenud valla ühine identiteet ja edulugu olema, mis õnne ka toob?
Heal brändil on järgmised tunnused:
* Klientide ja kodanike jaoks suur väärtus. Miks paljud soovivad kanda mütsi, kus New Yorki esitähtedest on kokku pandud N ja Y?
* Kinnistab kodaniku piirkonda ja suurendab lojaalsust. Miks paljud soovivad olla setod?
* Tõstab kogukonna liikmete eneseteadvust. Miks mulgid tegid ära lõpuks Mulgi valla?
* Loob väärtust ja ahvatleb, hoiab ja soovitab. Miks Saaremaa firmad panevad oma toodetele märgi Saaremaa ehtne toode?
Teen mõtete vahetamise teemal otsa lahti. Ehk saame järgneva arutelu osas idee, mida teha, et kõigile eeltoodud küsimustele leida sobilik visuaalne pilt vapi ja lipu näol.
Minust on saanud viimase 1,5 aasta jooksul Vooremaa fänn, hea graafiku ja mõttelõnga Viva Vooremaa abil suudaksin väitlustulle minna, et viie või kümne minutiga vastata eeltoodud küsimustele. Kas need ka piisavalt head on, siis seda näitab aeg, konkureerivad ideed ja kindlasti kogukonna liikmed, keda peaks kindlasti kaasama otsustusprotsessi. Kui enne sisulist eeltööd teha ja eeltoodud küsimustele ühiselt vastused leida, siis peaks tulemus ja valik olema hea.
KAIDO VÄLJAOTS, uue suurvalla arengu- ja reformikomisjoni liige
