Majandussektorite kaupa on olukord erinev ning kui sisetarbimises läheb veel küllalt hästi, siis välisturgudega seotud ettevõtmised on mõnevõrra kehvemas seisus.
Märtsikuised väliskaubanduse andmed viitavad nõrgenevale trendile ekspordis. Eesti ekspordi kasvud on viimastel kuudel olnud väga kõikuvad, kuid trendina on näha aeglustumist, nii nagu jahenemist on olnud näha ka eksportturgudel. Viimase kolme kuu keskmine ekspordikasv on aeglustunud 3,4 protsendile. Kaks viimast kuud on eksport olnud languses, mis on juba veidi negatiivsem märk kui siiani olnud üksikute kuude kõikumised.
Ekspordi languse peamine põhjus on olnud kütuste eksport, kuid tuleb tõdeda, et ka ülejäänud eksport märtsis enam ei kasvanud. Ka suurim eksporditav kaubagrupp — masinad ja seadmed — näitab eelmiste kuudega võrreldes vähenemist.
Eksportturgude kasv on viimasel ajal aina aeglustunud. Eksport suurenes suurematest eksporturgudest veel vaid Läti ja Leedu suunal. Väiksema osakaaluga eksportturgude seas kasvab eksport Norra ja Taani suunal, mille osakaal Eesti ekspordis võiks küll suurem olla.
Eesti töötleva tööstuse kindlustunne on aprillis märgatavalt vähenenud, samuti ka eksporttellimused.
Impordimahud on samuti vähenenud. Väliskaubandusdefitsiidis pole viimastel kuudel muutusi toimunud, mis viitab, et sisenõudlus püsib jätkuvalt suhteliselt heal tasemel.
Tööstussektorist paremini läheb teenustesektoril, seal on oluline osa turismil. Aasta esimese kvartali jooksul suurenedes turistide arv viie protsendi võrra.
Soomlased on muutunud hinnatundlikumaks ning tulevad rohkem oste sooritama Eestisse. Sealt tulnud turistide arv on viimasel kahel kuul kasvanud 20 protsenti, venelastest turistide arv kasvas aga 12 protsenti.
Pole teada, kas põhjus on väliskülaliste arvu kasvus või käivad ka eestlased rohkem väljas söömas, aga aprillis tõusid hinnad kõige enam just toitlustusasutustes.
Kõikide hindade keskmine aprillis märtsiga võrreldes kuigi palju ei muutunud: kuine tarbijahinnaindeks alanes 0,1 protsenti ning inflatsiooni aastakasv alanes 3,1 protsendile.
Hea uudis tarbijatele on see, et naftahinnad langesid aprillis maailmas märgatavalt ning osaliselt kajastus see ka Eesti kütusehindades ja väiksemates transpordikuludes. Hea uudis on ka see, et eluasemekulutused pole aprillis enam suurenenud. Aasta alguse elektrihinna tõus on siiski peamine asjaolu, mis aastainflatsiooni numbrit üleval hoiab.
i
RUTA ARUMÄE, SEB majandusanalüütik
