Üks rosinakott ka Jõgevamaale

Aasta Rosina auhinna omistab Eesti Lastekirjanduse Keskus aasta kõige omanäolisemale või üllatavamale eesti lasteraamatule. Seekord leidis keskuse töötajatest koosnev ?ürii auhinna väärilise olevat Oskar Lutsu ?Kevade? kommenteeritud kooliväljaande ?Kui Arno isaga koolimajja jõudis??. Lisaks kahele koostajale sai üleeilsel austamistseremoonial rosinakoti ja rahalise preemia raamatu illustreerija, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia õppejõud ja Tartu Mänguasjamuuseumi kunstnik Mare Hunt. Raamatu on välja andnud kirjastus Ilo.

Põhikooliõpilastele mõeldud lugemikus on kärbitult ära toodud ?Kevade? esimese osa olulisemad peatükid koos tänapäeva lastele vähem arusaadavate sõnade seletustega. Kõige huvitavam on aga sissejuhatav osa, milles juttu “Kevade? ilmumisloost, Oskar Lutsu elukäigust, Palamuse kihelkonnakoolist ning “Kevade? tegevuse aegsest elust Eestis ning mis on illustreeritud põneva pildimaterjaliga.

?Kevade? kommenteeritud kooliväljaande vajadust tunnetas Aili Kalavus kihelkonnakoolimuuseumis lasteekskursioone juhendades juba ammu: lapsed ei saa ?Kevadet? lugedes enam sugugi kõigest aru, sest aeg ja olud on võrreldes Lutsu kooliajaga nii palju muutunud. Kui selgus, et ka Tallinna Ülikooli lastekirjanduse õppejõud Mare Müürsepp oli sarnaseid mõtteid mõelnud, ühendati jõud ja lugemik saigi valmis.

?See, et Eesti Lastekirjanduse Keskus just meie raamatut tiitli vääriliseks pidas, oli küll üllatav: lasteraamatuid ilmub aasta jooksul ju päris palju. Aga ju see neile siis omanäolisem tundus kui teised,? ütles Aili Kalavus. ?Väikestele lugejatele tuli mul aga aru anda, kas ma ?Kevade? raamatut ise ikka lugenud ka olen ja mida ma sellest arvan. Oli päris tore vestlus.?

Küsimusele, kas ta kavatseb rosinad supi või kringli sisse panna või hoopis koos kotiga kuldnaela otsa seinale riputada, vastas muuseumipedagoog, et kilost rosinatest jätkub nii supi kui ka kringli sisse ning kumbagi ei pea üksi sööma, vaid võib koos pere ja sõpradega jagada. Tühja koti võiks aga seinale küll riputada, kui väärilise naela leiaks.

Aasta Rosina auhind loodi 2004. aastal ja Jõgevamaale on varemgi üks rosinakott jõudnud: Aasta Rosinaks 2005 tunnistati kogumik ?Ruttu tuttu! Eesti isade unejutte?, mille üheks autoriks on Luual elav kirjanik Veiko Belials, kes igapäevaleiba teenib Luua Metsanduskooli õppejõuna. 2004. aastal sai sama preemia postuumselt Henno Käo raamatu ?Väike rüütel Rikardo? eest ning 2006. aastal Maarja ja Kirke Kangro raamatu ?Puuviljadraakon? eest. Peale Aasta Rosina väljaselgitamise korraldab Eesti Lastekirjanduse Keskus ka Nukitsa konkurssi, mille käigus selgitatakse paremad kodumaised lasteraamatud noorte lugejate küsitlemise teel.

Kui statuudi kohaselt antakse Aasta Rosina auhind üle detsembrikuu esimesel pühapäeval toimuval eesti lastekirjanduse päeval, siis seekord lükati pidulik tseremoonia Eesti Lastekirjanduse Keskuse kolimise tõttu kuu aja võrra edasi. Üleeile peetigi vanalinnas Pikk tn 73 asuvate uute ruumide (varem asus keskus Liivalaia tänavas) avamispidu, millel osalesid teiste hulgas ministrid Laine Jänes ja Urmas Paet ning presidendiproua Evelin Ilves.

?Uued ruumid on väga vahvad ja väga armsad,? kiitis Aili Kalavus. ?Kõige toredam on pööningul asuv muinasjututuba, mida kaunistavad suured ?Nukitsamehe? tegelaste kujud.?

Lastekirjanduse keskuse põhiülesanne on koguda ja säilitada eestikeelset lastekirjandust ja originaallasteraamatute illustratsioone, ent eriti nüüd, uutes oludes, saab keskus pakkuda lastele ka mitmesugust aktiivset tegevust nagu musitseerimine, tantsimine, meisterdamine, muinasjutuhommikutel osalemine jne, mis siiski kõik kuidagi seotud kirjandusega ja uute raamatulugejate pealekasvatamisega. Muu hulgas avatakse keskuses Edgar Valteri galerii. Kindlasti on Eesti Lastekirjanduse Keskusse (see asub täpselt meremuuseumi vastas) oodatud ka Jõgevamaa lapsed. Keskuse kontaktandmed leiab kodulehelt www.eltk.ee.

RIINA MÄGI