Tänavu 11. novembril esilinastub maailma filmiajaloos ainulaadne linateos — rahvafilm, mis on valminud tuhandete eestimaalaste osavõtul ja talgukorras. Möödunud laupäeval võeti Luua ja Palamuse vahel üles üks selle Eesti filmi 100. sünnipäevale pühendatud filmi stseene.
„Stseen 37 plaan 9 duubel 1!“ hõikab punase pluusiga „klapitüdruk“ ning lööb mustavalgetriibulise klapiga vastu niisama triibulist kasti. Seepeale hakkab umbes kahesajapealine kummaliselt riietatud seltskond vähehaaval liikuma ja mikrofoniga neiu hakkab küsitlema maailmalõpu ennustustest ärevile aetud „palverändurite“ juhti, keda kehastab Palamuse harrastusnäitleja Aaro Tralla.
„Nagu teame, on rohi alati rohelisem seal, kus meid ei ole. Nüüd lõpuks on need tuhanded, keda siin näete, otsustanud selle koha üles otsida. Selle, kus meid ei ole! Ja nendega liitub üha uusi inimesi. Kuhu te lähete?“ küsib reporterineiu.
„Sinna, kus meid ei ole,“ vastab massipealik.
„Ja millal te kohale loodate jõuda?“ kõlab järgmine küsimus.
Aga vastust sellele ei tule. Kaamerad pannakse seisma ja kogu seltskond kamandatakse tagasi algpositsioonidele. Samal viisil läheb untsu teinegi duubel. Enne kui kolmandat tegema asutakse, tuleb autode möödalaskmiseks paus teha, sest mõnedel autoga kulgejatel on väga kiire. Kui kaamerad kolmandaks duubliks käima pannakse, saab „saatuslik“ küsimus lõpuks ka vastuse.
„Esimesel korral haaras mind rambipalavik ja teisel korral ma lihtsalt nautisin seda, kuidas kahtsadat inimest minu pärast jooksutatakse,“ kommenteeris Aaro Tralla itsitades kahe duubli luhtaminekut.
Sedasi edasi-tagasi jooksmiste, tee äärde kamandamiste ja muude pausidega on kulgenud kogu õhtusse jõudev võttepäev, nii et õigupoolest peaksid massistseenis osalejad olema üsna väsinud ja tülpinud. Aga võta näpust — pole nad ühti!
Sünnipäev võtteplatsil
„Nii äge on!“ ütleb Palamuse lasteaia õpetaja Triinu Leppik. „Paljud on tervete peredega välja tulnud justkui rahvapeole. Ja lapsed üldse ei virise, ehkki me oleme siin juba mitu tundi edasi-tagasi marssinud.“
Mingit jonnikisa ei kosta tõesti kusagilt, ehkki lapsi on silmapiiril kümnete kaupa. Ühel mehel on teisi lükata lausa aiakäru täis. Need kõik pole, nagu selgub, siiski ühe pere, vaid ühe suguvõsa lapsed. Tallinlanna Lea Jalukse on nimelt tulnud filmitalgute võttepäevale oma kolmekümnendat sünnipäeva tähistama ja peale tema enda pere on kohal ka venna (vend Jaan Nuga tuntakse siinkandis Palamuse kirikuõpetajana) ja õe pere ning ema.
„Noh, nii pääses ju lauakatmisest,“ ütleb sünnipäevalaps muiates, kui küsin, kuidas ta sünnipäeva filmivõtte heaks ohverdada raatsis.
Üks keevitajaprillidega mees on kogu aeg tassinud mööda võtteplatsi punast toru, millele on kirjutatud „Hüüa hingelt ära!“ Sellesse torusse karjubki Filmitalgute pealik Mikk Rand võttepäeva lõppedes oma tänu massistseenis osalenutele.
Teatavasti oodati Luua ja Palamuse vahele algselt kümmet tuhandet inimest.
„Ega me väga kurvad ole, et ainult kakssada tuli,“ ütleb Mikk Rand. „Kümmet tuhandet olnuks palju raskem ohjata, sest eriarvamusi oleks olnud kordades rohkem. Homme on Tartus viimane võttepäev ja pärast seda hakkame filmi kokku monteerima.“
Teravad elamused
Kui Filmitalgute massistseenides võisid kaasa teha kõik soovijad, siis kaks Põltsamaa harrastusnäitlejat, Mati Adoma ja Jaak Valdre valiti vastava toimkonna poolt filmi läbivatesse rollidesse ning neil on tulnud kaasa teha õige mitmel võttepäeval. Jõgevamaa omal neid kahjuks vaja ei läinud.
„Mina kehastan filmis ootamatu lotovõidu läbi miljonäriks saanud Ervinit ja Jaak üht viiest sanitarist, kes ajavad taga filmi üht peategelast, hullumajast põgenenud Brendat,“ ütles Mati Adoma telefoniusutluses. „Nendesse rollidesse sattusime tänu Filmitalgute raames Põltsamaal toimunud näitlejakoolitusele.“
Et Ervin on suitsiidsete kalduvustega tegelane (enesetapule tõukab teda teadmine lähenevast maailmalõpust), on Matil teda kehastades tulnud teha päris „kreisisid“ asju: lasta endale pool püstolit pähe kleepida, pidada keset raudteed piknikku, rippuda Türisalu panga juures traksepidi maa ja taeva vahel ning imiteerida Tartu Kroonuaia silla käsipuult alla astumist. Tegelikult hüppas sealt alla siiski kaskadöör.
„Talgufilmis osalemine ja tuntud režissööride käe all töötamine on andnud väga põneva kogemuse,“ tunnistas Mati Adoma.
i
RIINA MÄGI
