Põltsamaa lossihoovis tegutsevas Kesk-Eesti kunstigaleriis pART saab mai lõpuni vaadata Põltsamaa kunstikooli vilistlase Robert Broki esimest isikunäitust “Pääs/way”. Mõnes vaatajas tekitab väljapanek nõutust, mõnes aga vaimustust.
Robert Brok lõpetas möödunud aastal skulptuuri erialal Tartu kõrgema kunstikooli. Oma esimese isikunäituse näol andis ta Põltsamaa publikule paraja pähkli pureda.
“Ma olen siin ikka üpris nõutuid nägusid näinud,” ütles galeriid pART haldava Põltsamaa kunstiseltsi eestvedaja Ethel Hakkaja. “Mõni on ülakorrusel asuvast galeriist tulles koguni küsinud, et kus see näitus seal siis oli.”
Tõepoolest: Robert Broki väljapanek ei vasta tavaettekujutusele kunstinäitusest ning kunstniku koostatud saatetekst ei aita sellest aru saamisele just väga palju kaasa. Jutt on küll napp, ent sellest aru saamiseks tuleb ronida filosoofilistesse kõrgustesse.
Nii jääbki üle usaldada nähtava tõlgendamisel iseenda vaistu. Minul oli, tõsi küll, võimalus kuulata ka Ethel Hakkaja seletusi.
Viis sümbolit
Galerii suurde saali on Robert Brok välja pannud vaid kuus objekti: hiigelmõõtmetes portikuse ning ruudukujulised taiesed, millest igaühe fooliumiga kaetud pinnale on augukestest tekitatud üks sümbol: dollari märk kui jõukuse sümbol, süda kui armastuse sümbol, smilie kui rõõmu sümbol ja nn Punase Risti rist kui tervise sümbol.
“Neid viit komponenti võib vaadelda kui maise õnne valemit,” pakkus Ethel Hakkaja ja juhtis tähelepanu sellele, et kui taiestele lähemale minna, siis hakkavad need vaatajat peegeldama. Ainuüksi see tekitab mitmesuguseid mõtteseoseid. Kas see, mis peeglist paistab, on tõde? Kuidas me paistame endale näiteks raha või armastuse peeglis? Jne.
Hiidportikuse kaudu ilmselt pääseb kuhugi, aga kuhu, on jälle vaataja mõelda. Sinna, kus maksavad maise maailma reeglitest kõrgemad seadused?
Kes kipsikihiga kaetud portikust lähemalt uurib, näeb, et see on kaetud peene joonistuste võrgustikuga. Ethel Hakkaja sõnul oli Robertil ka kunstikooli tundides kombeks midagi vihikulehe äärele sirgeldada. Seda nimetatakse automatismiks: inimene ei mõtle, mida ta joonistab, vaid pliiatsiga käsi teeb ise instinktiivseid liigutusi.
Võim ja vaim
Tagumises, väiksemas saalis on justkui hoopis teine näitus, mille pealkirjaks sobiks “Võim ja vaim”. Saali ühes seinas võib näha klassikaliste eeskujude järgi tehtud valitsejate portreesid, millel võimukandja nägu asendab smilie. Neile vastanduvad saali teises seinas seisvad gootilikult väljavenitatud kehade ja nägudega figuurid — kas pühakud, vaimulikud või muidu vaimuhiiglased, jääb jälle igaühe mõistatada. Võimu ja vaimu vastandus on igatahes kujukalt välja toodud ja kui aukandjate ja vaimuinimeste suhtarvu vaadata, siis on vaim raudselt ülekaalus. Võimumeeste smilie-nägusid vaadates tekib aga küsimus, millal muutub naeratav valitseja ise naerualuseks.
“Roberti näitus tekitab kogu aeg uusi ja uusi tõlgendusi,” ütles Ethel Hakkaja. “Neid on leidnud Robert ise, kui ta Põltsamaa ühisgümnaasiumi klassidele oma väljapanekut tutvustamas käib, ent neid on leidnud ka näitusekülastajad. Näiteks Põltsamaa sõpruslinna Kokemäe kunstnik Tapio Haapala leidis siin nähtule kohe mitmeid põnevaid seletusi.”
Robert Brok on praegugi Põltsamaa kunstikooliga seotud: ta käib Ethel Hakkajal vabatahtlikuna vormiõpetuse tundides abiks.
RIINA MÄGI
