Üks küsimus: Ukrainas käib kuuendat päeva sõda. Kuidas saaksime oma sõpru, tuttavaid ja sugulasi Ukrainas aidata?

Vastab Jõgeva abivallavanem ja kaitseliidu liige Viktor Svjatõšev:
24. veebruarist olen iga päev olnud kontaktis oma tuttavatega Ukrainast. Jõgeva valla sõpruspiirkond on Makariv ja sealsete inimestega olen rääkinud nii telefonitsi kui ka sõnumeid saatnud. Pühapäeval oli viimane telefonikontakt. Tuttav rääkis, et ümberringi käivad lahingud ja pommitatakse. Esmapäeva hommikul üritasin taas helistada, aga enam keegi vastu ei võta. Olen väga mures, mis on juhtunud, kas nad on elus ja terved.
Emotsioonidele, murele ja kurbusele vaatamata on tulnud kiiresti ja läbimõeldult tegutseda. Asju ei saa teha ülepeakaela ja kiirustades, kuigi praegu on ka meie kiire tegutsemine väga oluline. Minu jaoks ei ole kriisi lahendamine esmakordne. Ei saa asju välja „hõigata“, kui pole tehtud kokkuleppeid ja läbi räägitud. Elame päev päeva kaupa, ette ei tea midagi.
Sanktsioone Venemaa vastu oleks pidanud palju varem alustama, kuid paljud kahtlesid, kas sõja alustamine üldse on võimalik. Nüüd tagantjärgi tarkus enam ei aita. Vaja on kindlat meelt ja igaühe, nii omavalitsuste, ettevõtete kui ka eraisikute panust.
Praegu olen valmis panustama lisaks tööle vallavalitsuses ka kaitseliitlasena kohapealsete tegevuste organiseerimises.
Vald ja meie inimesed annavad praeguses olukorras endast parima, et sõpru Ukrainas toetada. Iga väike asi on oluline.
Üks tuttav Valgevene tippsportlane „laikis“ sotsiaalmeedias pilti, kus me koos vallavanem Angela Saksinguga heiskasime Ukraina toetuseks nende rahvuslipu. See, et üks valgevenelane julgeb oma poolehoidu näidata, võttis ausalt öeldes küll silma märjaks.

Küsis: TIINA SÄÄLIK

blog comments powered by Disqus