Jõgeval pehme mööbliga tegelevas ettevõttes Softcom OÜ on tööl ukrainlased, kes maikuust alates usinalt eesti keelt õpivad. Kergeks meie emakeelt ei hinnata, kuid töötajad tunnistavad, et kohalikku keelt peab valdama, sest see võimaldab paremini tööd teha.
Ukrainlased on Eestiga rahul, peamiselt palganumbri pärast. Ka töö- ja elamistingimusi hindavad Ukrainast tulnud töötajad heaks ning plaanivad siia oma perekonnadki kaasa võtta. Kohaliku eluga püüavad töötajad end jõudumööda kurssi viia, kuigi peamiseks piiranguks on aeg. Sellele vaatamata püüavad tublid töötajad jõudumööda meie kultuuriga harjuda ning, miks ka mitte, meie oma sportlastega koos trenni teha.
Tööjõupuudus kinnitab Eestis järjest enam kanda ning ka Põltsamaal tegutseva Felixi tööjõuvajadus suureneb hooaja liginedes mitu korda. Nii tunnistavad ka nemad, et kui Eestist töölisi ei saa, tuleb vaadata piiride taha. Küsitlusele vastajad tõdevad, et võõrtööjõu kasutamine on kohati möödapääsmatu, eriti siis, kui mujalt tulijal on kvalifikatsioon, mida meie töötajal ei ole. On väga positiivne, et välismaalt siia tööle tulnud inimene soovib ka siiralt meie keelt õppida ja kohalikega tutvust sobitada. Eestlane kipub ikka iga kord heldima, kui kaugemalt tulnu meie keelt purssida püüab.
Loodetavasti läheb ukrainlastel suhtlemine eesti keele 14 käände ja täishäälikuterikkusega siiski hästi ning keerulised sõnad neid siit minema ei peleta.
