Pühapäeval, Eesti riigi teise sajandi esimesel päeval sõideti Peipsi järve jääl VII Kalevipoja Uisumaraton. Kuna senimaani oli maraton toimunud kuuel aastal ning jäänud kuuel korral kehvade jääolude tõttu toimumata, jõuti nüüd uisumaratoni korraldamisega tulemusega 7:6 plusspoolele. Kokku oli stardis 247 uisutajat ja matkajat.
Võistlustingimused olid looduslikul jääl toimuvale uisumaratonile iseloomulikult keerulised, sest lisaks 14 külmakraadile ja kõledale põhjatuulele oli jää pragusid tihedalt täis pikitud. Korraldajad, Mustvee vallavalitsus ja Jõgevamaa Spordiliit Kalju olid andnud endast parima, et seekordne maraton siiski toimuda saaks. Need, kes kohale olid tulnud, ei lasknud ennast jääl varitsevatest pragudest häirida ja nautisid ilusat talvepäeva.
Eesti 100 pidustuste järgsel päeval pärast kolmeaastast vaheaega toimunud VII Kalevipoja Uisumaraton sõideti 3kilomeetrisel ringil. Pikimale, 30 km distantsile anti start kell 10 hommikul ning kümmet ringi asus läbima 66 uisutajat. Vähem kui tunniga ei jõudnud finišisse seekord keegi.
- aastal alguse saanud uisuvõistluse põhidistantsi võitis Stamina spordiklubi esindaja Sulev Lokk ajaga 1:04.13,6. Kuido Koppel jäi temast maha minuti ja 11 sekundiga ning viimasest omakorda üheksa sekundit hiljem lõpetas Taavi Klaos.
„Olen sõitnud kaasa kõik seitse maratoni ja pean ütlema, et tänavusel oli kõige kehvem rada,” lausus võidumees Lokk vahetult pärast finišijoone läbimist. „Rada oli täis pragusid, nähtavaid ja nähtamatuid. Ning mis kõige hullem: enamik neist olid piki rada. Aga tingimused olid võrdsed kõigile.”
Jääpragude rohkus oli seekord tõesti eriline, sellele viitas peakohtunik Uno Valdmets juba stardieelsel päeval. „Mis selle põhjuseks on, ei teagi. Aga neid tekkis kogu aeg veel juurde.”
Võistlejaid manitseti korduvalt ka ettevaatusele ning küllap oli sellest ka abi. Kuigi kukkumisi võis uisurajal näha pidevalt, sest mitmes rajalõigus olid praod salakavalalt ka peidus või tekkisid need tugevate külmakraadide juures uutesse kohtadesse.
Naistest jõudis 30 km rajal esimesena ehk kokkuvõttes kuuendana lõpujooneni Sandra Alusalu. Kaotust võitjale kogunes üle viie minuti. Ajaga 1:09.36,3 lõpetanud Sandra kiirustas pärast uisumaratoni läbimist kohe koju, et jälgida telerist Pyeongchangi talimängude lõpetamist ning õe Saskia lipukandmist.
Keskpäeval, kui viis võistlejat olid alles 30 km rajal, anti start 9 km distantsile, mida asus läbima 81 võistlejat. Kolmeringilise sõidu võitis ülekaalukalt Jüri Saatmäe ajaga 21.34,0. Järgnesid Steven Viigand (23.02,9) ja Guido Soodla (23.27,8). Naistest oli kiireim Kulla Saatmäe, kes tuiskas üle lõpujoone kaheksandana. Aeg 24.39,2.
Lisaks 9 km rajal uisutanud võistlejatele osales uisumaratonil veel ka sada matkajat, kes nautisid juubelipäeva järgselt karget talveilma ja loodust.
IMRE ERIMAA
