Uskumatu, et Eestis nii palju uisutajaid on, kostus hüüatus Peipsi jääle suunduvast rahvasummast. Maratoniks valmistujad, nende saatjad ja pealtvaatajad, korraldajad ning päästemeeskondade liikmed rõõmustasid ilusa ilma üle. Külmakraadid ulatusid küll peaaegu kümneni ja puhus kirdetuul, kuid päike säras.
Mõõduvõtt parimatega
Uisutades püüdke ka nautida ümbritsevat imeliselt kaunist loodust, soovitas maratoni idee teokstegemise initsiaator Aivar Kokk.
Kell üksteist kõlas Kodavere juures stardipauk 445-le uisutajale, kes läksid 24 kilomeetri pikkusele rajale. Esireas startis Eesti kiiruisutajate paremik.
Sportlik Tartu mees Antti Nöps ütles, et esimesed viis kilomeetrit möödusid otsekui lennates. ?Nägin, kuidas teised vahetevahel kukkusid ja see tegi ennastki ettevaatlikuks, sest jää oli kohati üsna konarlik. Kasepääl oli väga palju rahvast ergutamas ja kui neile vastu lehvitasin, prantsatasin maha ? rahval nalja kui palju,? kirjeldas üldarvestuses 87. kohaga lõpetanud Nöps oma uisusõitu. Järgmisel aastal lubas ta maratonile tulla terve perega.
Marko Pikkar Tallinna lähedalt Sauelt oli end maratonile registreerinud esimeste seas, pikamaajooksu ja hokimängu harrastajana püüdnud ka eelnevatel kuudel pisut trenni teha. Kodaverre saabus ta juba eelmisel õhtul, ööbis Hansu turismitalus ning tuli starti suurte lootustega.
Kokkuvõttes 43. kohaga lõpetanud Pikkar jäi rahule nii oma tulemuse kui kogu suurürituse korraldusega. ?Rada oli üldiselt korralik, kuigi vahepeal oli lund veidi üleliia ning jää sees pikad ja kukkumisohtlikud praod. Mina suutsin sõita ilma kukkumata.
Pikk aega olin väikeses teises grupis, mida vahepeal ka vedasin. Esimese grupis oli umbes 30 uisutajat, nende hulgas ka võidumehed, neile mõistagi järele ei jõudnud. Viimased viis-kuus kilomeetrit enne fini?it kujunesid aga raskeks, pidin üle kümne inimese endast mööda laskma.? Ka Pikkar lubas järgmisel aastal kindlasti uisumaratonile sõitma tulla, sest Eestis teist nii suurejoonelist uisuüritust pole ning põnev on ka kiiruisutamise tippudega rinda pista.
Kasepäält alustasid oma teekonda Mustveesse seitsme kilomeetri uisutajad ja matkajad. Stardijoonel oli ka maavanem Aivar Kokk, kes jõudis fini?isse poole tunniga.
Kolme ja poolesajast rajaleminejast said aja kirja 288. Jõgevamaa koolidest osales tervisepäeval kolmsada õpilast.
Eeskujulik korraldus
Uiskudel oli üle 50 uisuspordi grand old man?i Väino Treimanni õpilase, kõik nad sõitsid pikemat distantsi. Kuni 14-aastaste vanuseklassis tuli Risto Liiv esimeseks, kaotades üldvõitjale vaid 19 minutiga. Tublilt sõitsid ka kõik teised.
Rajameistrina jäi Treimann, arvestades olemas olnud tehnilisi võimalusi ja esmakordset korraldamist, maratoniraja ettevalmistusega üldjoontes rahule. Eile pidas ta juba teiste korraldajatega nõu, mida ja kuidas järgmisel aastal paremini saaks teha. Näiteks tuleks uisurada enne võistlust veel kõvade harjastega viimistleda. See tooks pealesadanud lume alt välja ja teeks märgatavaks jääs olevad praod ? see vähendaks kukkumisi oluliselt.
Maratonil osalejaid turvasid raja ääres politsei, piirivalve, päästeteenistus ja kiirabimeeskonnad. Ohtlikumad kohad rajal olid hoiatusmärkidega tähistatud.
Kohapeal vajas arstiabi kaks inimest, ütles Jõgeva Haigla juhataja Peep Põdder pärast maratoni, täpsustades, et üks naisterahvas oli hüppeliigest vigastanud ning üks laps oli lumesõda tehes sõrme väänanud. Põdder lisas, et väiksemate traumade või külmetuse tõttu võivad inimesed veel hiljem arsti poole pöörduda.
Katkestajaid oli kokku 27, neist enamik lõpetas võistluse raja esimesel kolmandikul.
Esikoha võitis Danila Ruusu ajaga 1:05:18,2, vaid 0,6 sekundiga Eerik Idaranna ees, kes oli parim M16 vanuseklassis. Kolmas oli Sulev Lokk (parim M20), neljas Jaan Saks, viies Märt Kuus ning kuues parima soomlasena Kalle Valtonen (parim M40 vanuseklassis). Esineliku ajad mahtusid 5,5 sekundi sisse.
Naistest võitis Anneli Kymäläinen Soomest Muurlast (aeg 1:12:52,3), teiseks tuli Ruth Vaher ja kolmandaks Sandra Alusalu.
Kui sel korral tuli uisutama paarkümmend välismaalast, siis tulevikus võib nende arv oluliselt suureneda, kui Kalevipoja uisumaraton lülitatakse rahvusvahelisse maratonide sarja.
Üldvõitja auhinnaks oli tuliuue sõiduauto Peugeot 407 kolmekuuline kasutusõigus. Uisumaratoni korraldasid Pala ja Kasepää vald ning Mustvee linn koostöös Jõgeva maavalitsusega, toetasid EAS, Eesti Kultuurkapital, AS Vooremaa Teed, AS Atko Liinid, OÜ Eltor, samuti Uisuliit. Peasponsor oli Peugeot.
ANDRES LOORAND
