Tallinnas peetakse juuli alguses XXVII laulupidu. Et peo kavas on päris suur osakaal keerukal uusloomingul, tuleb peole kandideerivatel kooridel ettevalmistustööd tõsiselt võtta. Tavamahus proovidest ei kipu piisama, seepärast võetakse appi lisaproovid ja laululaagrid.
Viis segakoori, Palamusel tegutsev Kuus Õuna, Sadalas tegutsev Sõbrahing, Kääpal tegutsev Serviti, Jõgevamaa gümnaasiumi segakoor ja Maarja-Magdaleena segakoor, on laulupeoks valmistudes seljad kokku löönud ja korraldanud juba kaks ühist ühepäevast laululaagrit, ühe mullu oktoobris, teise möödunud laupäeval. Mõlemal korral oldi koos Sadala rahvamajas. Kui esimesel korral keskenduti liigilauludele, siis teisel korral jõuti läbi võtta ka ühendkoorilaule. Pärast mitmetunnist puremist uudisloomingu kallal lubasid dirigendid lauljatel justkui „magustoiduks“ „Tuljakut“ ja „Ta lendab mesipuu poole“ laulda. Oh, kui lahe ja kerge tundus! Eriliselt mõnusaks kujunes ka lõunapaus: Luule Väina keedetud suppi sai süüa pianist Jaanus Kure lahedate improvisatsioonide saatel.
Ühisproovi viisid läbi Jõgevamaa gümnaasiumi segakoori ja Kuue Õuna dirigent Maret Oja, Sõbrahinge dirigent Mare Talve ja Maarja-Magdaleena segakoori dirigent Liia Koorts. Kõik olid ühte meelt selles, et mitme koori ühisproovist on kasu juba seepärast, et koorijuhid saavad eri häälerühmadega paralleelselt tööd teha.
„Häälerühmadega eraldi töötades saab keerukamatele kohtadele enam tähelepanu pöörata,“ ütles Mare Talve.
Tema sõnul kollitab Sõbrahinge praegu lauljate nappus. Noortest, kes kunagi kooriga liitusid, on osa mujale õppima, osa teistele taidlusaladele, näiteks rahvatantsurühma või näiteringi läinud. Täiskasvanutest on nii mõnigi endale Sadalast kaugemal töö leidnud ega jõua enam laulma.
Laulurõõmu jagub
„Tänavuse laulupeo laulud on ikka üsna „krõbedad“. Kolme-neljakümne lauljaga kutselise koori jaoks pole nende omandamine probleem, aga väikese maakoori jaoks, kus mõnes häälerühmas vaid kolm-neli lauljat ongi, küll,“ sõnas Mare Talve. „Aga tundub, et laulurõõmu meil praegu veel jagub.“
Mare Talve tõdes, et sellisel kaheksakümne lauljaga ühisproovil on palju plusse: lauljad saavad lugudest parema ülevaate, tekib ka tugev küünarnukitunne ja arusaamine, et liigud õigel teel.
Maret Oja sõnul käib see jutt, et laulud on kole rasked, iga laulupeo eel ja kõigi kooriliikide esindajate hulgas. Ning mida selgemaks laulud saavad, seda vähem sellist kurtmist kuulda on. „Eks need uued laulud ole „hullud“ küll, aga ega siis lõpmatult ainult Ernesaksa ja Vettikut ka saa laulda. Kooridele, kus enamik lauljaid noodilugejad, on ka uued palad muidugi ühe prooviga omandatavad, aga väikestel kooridel tuleb nende selgeks saamiseks kõvasti drilli teha,“ ütles Maret Oja.
Temagi meelest on mitme koori ühisproovist palju kasu. Ainult ühe kooriga lauldes ei pääse näiteks lugude laulupeolikumad, st suurema kõlajõuga kohad hästi mõjule, aga mitme kooriga esitades polegi need enam hõredad ja haledad. Ühisproovil mõistavad koorilauljad sedagi, et peale nende on veel palju-palju samasuguseid „hulle“, kes laulupeole pääsemise ja peo kordamineku nimel oma vaba aega ohverdavad.
Edasiminek on märgatav
Segakoori Serviti laulja Rita Kivisaar tunnistas, et mida lähemale saabub eelproovide ja ettelaulmise aeg, seda suuremaks läheb ka ärevus.
„Üks koorikaaslane kirjeldas just täna, kuidas tal kord öösel uni ära läks ja üks raskemaid laule, „Kannel“, peas kruttima hakkas. Endalgi oli algul tahtmine uutele laulupeolauludele otsa vaadates kahe käega peast haarata,“ sõnas Rita Kivisaar. „Aga kui meenutada meie esimest ühisproovi, siis võrreldes sellega on edasiminek märgatav. See julgustab. Ainult dirigentide pärast on praegugi hirm: nende närvipinge on ju veel suurem, sest nad ei vastuta ainult iseenda, vaid kogu koori eest. Lauljatele on laulupeole pääs ju nii oluline.“
Rita Kivisaar märkis muiates, et kui ühisproovil on koorid üksteisele koostööpartnerid, siis ettelaulmisel ollakse konkurendid. Ent see on siiski sõbralik konkurents. Jõgevamaa segakooridel tuleb esimeseks ühisprooviks ja ettelaulmiseks valmis olla 17. veebruaril. Maarja-Magdaleena segakooril – Maarja-Magdaleena kuulub ju nüüd Tartumaa koosseisu – on aega tükk maad vähem: neil on esimene eelproov juba 20. jaanuaril. Jah, haldusreform nihutas küll maakonna piire, aga Maarja-Magdaleena kultuuritegijate sidemed Jõgevamaaga pole õnneks katkenud.
RIINA MÄGI
