Kui keegi millegi tähelepanuväärsega hakkama saab, tavatsetakse öelda: pani märgi maha. Põltsamaa lossihoovis asuvas Kesk-Eesti kunstigaleriis pART pandi ülemöödunud laupäeval märke hoopis seintele: sinna sai üles maakonna kunstnike ühisnäitus “Märk”.
Maakonna kunstnike viies ühisnäitus koosneb 28 autori 30 tööst. Näituse kuraator, Põltsamaa kunstiseltsi eestvedaja Ethel Hakkaja tõdes näituse avamisel, et väljapanek sai mitmekesine nii erinevate lähenemiste poolest teemale kui ka kasutatud tehnikate poolest. On installatsioone, kollaaže, akvarelle, graafilisi töid, fotosid ja digitrükitehnikas taieseid, õli- ja akrüülmaalidest rääkimata. Kui tavalisel päeval peab iga näitusekülastaja taieseid enda jaoks ise lahti mõtestama, siis avamispäeval kohal olnud kuulsid ka seda, mida autoritel endil oma teoste kohta öelda oli.
“Märk” on muidugi lai teema. Iga autor oli valinud märgi, mis teda kõnetab ning mida tal endal huvitav kujutada oli. Tiina Säälik on näiteks märgi seisusse tõstnud päikese (“Poleks teda, poleks ka meid,” ütles kunstnik selgituseks), Kaupo Lugus naise, Riina Lastik sõle, mis aastasadu eesti naise rinda kaunistanud ning mis tänapäevalgi aegade sidet sümboliseerib.
Ka poliitika on maakonna kunstnike ühisnäitusele vargsi “sisse murdnud”. Marge Paloots pakub oma näitusetöös näiteks välja, millised võiksid olla tänapäeva “poliitkorrektsed” märgid, tähistamaks naiste- ja meestetualetti, Piret Järv tuletab oma kaheosalise taiesega “Poliitiline tormihoiatus” meelde, et elame rahutus ja ärevas maailmas.
Robert Suvi tõi näitusele Lõuna-Prantsusmaa maastikku kujutava maali. Tema sõnul on selle piirkonna maastikud märgilise tähendusega nii sellepärast, et neid armastasid maalida mehed, tänu kellele sündis kunstivool nimega kubism, kui ka sellepärast, et neid käisid jäädvustamas paljud eesti maalikunsti teerajajad.
Rahast nii ja naa
Meedi Ümar ja Aime Gretško kõnelevad mõlemad märgi-näitusel rahast, aga väga erineval viisil.
“Meie peres tegelevad kõik ühel või teisel viisil vanavara kogumisega ja nii on meil koju kogunenud ka päris palju vanu rahatähti, mis on tegelikult heal tasemel graafilised pisitaiesed. Ning nende pind koosnebki põhiliselt märkidest ja sümbolitest. Samas saab erinevaid rahatähti suuremale pinnale ridadesse ladudes huvitavaid rütme tekitada,” ütles Meedi Ümar. Just seda ta oma näitusetööd koostades teinud oligi.
Aime Gretško ühest raami asetatud rahakotist ja kahest joonistusest koosnev kolmiktaies mõtiskleb aga inimese ja raha suhte üle. Gretško sõnum on, et hea pole liigne laristamine ega ka liigne koonerdamine. Koonerdamist sümboliseeriv karikatuurilaadne joonistus (pisike mees istub suures rahakotis kupüüride keskel) on autori sõnul inspireeritud ühest tuttavast vanapoisist, kellel oli hea palk ning kes ei joonud ega suitsetanud, ent kes jättis pere loomata põhjusel, et naine-lapsed raiskavat hirmsasti raha.
Märgid ümbritsevad meid igapäevaelus tegelikult kogu aeg. Margit Karu märkas näiteks ühel vihmasel Londoni-reisil juhuslikult maha vaadates põnevate märkide-kirjadega kanalisatsioonikaevu kaant ning pildistas seda. Ning sestpeale hakkas ta selliseid kord arusaamatute, kord arusaadavate sümbolitega märgistatud kaasi-luuke nägema igal pool ning neid jäädvustama. Poolteise aasta jooksul eri riikides ja linnades tehtud fotod on koondatud neljale suurele alusele. Nagu Meedi Ümara rahakompositsiooni puhulgi, nii tekitavad ka Margit Karu taiesel väikesed detailid suuremale pinnale kokku laotuna huvitavaid rütme.
E-vaba raamat
Auli Kumelit hakkas kõigist meid ümbritsevatest märkidest miskipärast kõige enam kummitama paljude toidukaupade pakendil seisev märgis, mis annab teada, et toode on e-vaba. Aulile tuli aga vaimukas mõte tõsta mõiste “e-vaba” hoopis teise konteksti. Nii tõigi ta näitusekülastajate ette e-vaba raamatu ehk raamatu, milles kõik e-tähed musta tindipliiatsiga maha on tõmmatud. Et taies enam kunstiga seotud oleks, muutis ta e-vabaks just kunstnikust, täpsemalt prantsuse klassikust Eugene Delacroix’st kõneleva raamatu (tal oli neid kodus kaks eksemplari). Et vaatajad saaksid raamatu e-vabaks muutmist jätkata (kõigil lehekülgedel Auli ise e-sid maha tõmmata ei jõudnud), on raamatu juures väljas vajalik abivahend tindipliiatsi näol.
Märgi-teemalisel näitusel ei maksa taiestest märkide otsimisega muidugi ka liiale minna. Elita Järvela ütles oma taiest “KoduMAINE” lahti mõtestades näiteks, et vaataja võib seda hoolega uurides näha Eesti lipu värve, seostada pildil kujutatud banaani mõistega “banaanivabariik” või siis hoopis autori sündimisega ahviaastal, ent tegelikult on kõik hoopis lihtsam.
“Kaks aastat tagasi käis eesti kunsti elav klassik Tiit Pääsuke Betti Alveri muuseumis nn loovuse kolmtundi pidamas ja kui sealt koju jõudsin, tundsin, et mul on jätkuvalt maalimise isu. Nii see pilt spontaanselt sündiski. Banaani maalisin pildile sellepärast, et sõin maalides banaani. Ja pealegi sobis see lõuendil kujunevasse kompositsiooni. Nii et mingit sügavamat tähendust sellel vähemasti algselt polnudki,” ütles Elita Järvela.
Nii ongi. Elus ja kunstisaalis võib mõnikord märke otsides n-ö üle mõelda. Võib aga ka ilmsed ja olulised märgid tähelepanuta jätta. Kumbki pole tark tegu.
Maakonna kunstnike ühisnäitust “Märk” saab galeriis pART vaadata 30. novembrini. Jaanuaris on ühisnäitus väljas Jõgeva kultuurikeskuses. Tuleva aasta alguses ilmub Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu toel ka näituse kataloog.
Jõgevamaa kunstnike ühisnäitused
*Esimene ühisnäitus toimus kunstnik Urmas Vaino initsiatiivil 2006. aasta detsembris Jõgeva kultuurikeskuses ja kandis pealkirja “Sügissaloon”.
*Kõik järgmised ühisnäitused on saanud teoks Põltsamaa galeriis pART: 2009. a näitus kandis pealkirja “Kutse einele”, 2010. a näitus “Lapsepõlv” ja 2012. aasta näitus “Aega on”.
*2014. aasta ühisnäitust “Märk” saab galeriis pART vaadata 30. novembrini, tuleva aasta jaanuarikuuks tuuakse näitus Jõgeva kultuurikeskusse.
*Järgmine maakonna kunstnike ühisnäitus toimub arvatavasti 2016. aastal ja kannab pealkirja “Hetk”.
RIINA MÄGI
