Aeg, mil projektikirjutamist kerjamiseks peeti, on Eestimaal vist ammu möödas. Projekte kirjutavad noored ja vanad, linna- ja külainimesed ning teevad projektiraha eest igasuguseid vajalikke või lihtsalt vahvaid asju.
Kui vaadata Maaelu Arengukava meetmest 3.2 tänavu eraldatud külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetuste tabelit, siis paistab, et Jõgevamaa külainimesed on päris tublid projektikirjutajad ja rahataotlejad. Ning asjaosalistega vesteldes selgus, et omavalitsused on projektiraha taotlevaid külaseltse enamasti valmis ka omalt poolt toetama — tavaliselt kümneprotsendilise omaosaluse kinnimaksmisega. Ja miks nad ei peaks toetama: kui vald ise mõnest teisest meetmest sama asja jaoks raha taotlema hakkaks, kehtiks talle hoopis suurem omaosaluse määr.
Mõistagi tuleb seltsil külale vajaliku rajatise jaoks projektiraha taotledes, veel enam aga rahakulutamise aruannet esitades, rinda pista bürokraatiaga. Riskidki on päris suured: toetus makstakse välja alles siis, kui rajatis oma (ehk siis tavaliselt hoopis laenuks võetud) raha eest valmis ehitatud. Aga küllap kulub ka see kogemus külaseltsidele ära. Ja mis niimoodi ühiselt vastutades tehtud, seda kindlasti ka hoitakse.
Iseasi, et summad, mida külarahvale projektidega jagatakse, on suhteliselt väikesed. Kui siit nüüd ei kuma läbi suhtumine, et anname neile selle väikese nutsu külakiige või külavainu raha, siis nad ehk ei pane tähele, et suuremad summad neist kauge kaarega mööda lähevad… Aga küllap need on luulud.
1. juuli 2008
