Rahvaliidu ja sotsiaaldemokraatide ühinemine on läbi kevade palju kõneainet pakkunud. Vooremaa vestlusringis teevad luhtunud ühinemisest kokkuvõtte Rahvaliidu Riigikogu saadik Mai Treial, erakonna Jõgevamaa piirkonna esimees Riina Kull, sotsiaaldemokraat Jüri Morozov ja Aivar Kokk.
Mis Rahvaliidus praegu toimub?
Treial: Rahvaliidus on väga selged seisukohad: 23. mail toimus erakonna kongress, kus otsustati, et Rahvaliit jätkab iseseisvalt, et Rahvaliidul on ajada oma asi Eestimaal.
Osad liikmed on pärast kongressi erakonnast lahkunud, millised on meeleolud parteis?
Treial: Tuleb austada inimesi, kes on oma veendumuses kindlad, et neile sobib mingi teine maailmavaade. Lahkujaid on olnud, tõsi. Aga kui keegi on lootnud, et lahkuvad tuhanded ja tuhanded, siis nii see pole. Lahkujaid on saja ringis, mitte rohkem. Tallinnas on praeguse seisuga aga juurdetulijaid rohkem kui lahkujaid.
Millest see ühinemissegadus Rahvaliidus tekkis? Kas erakonna eelmine juhtkond elas erakonnast eemal, et ta ei tunnetanud parteis valitsevaid meeleolusid?
Treial: Kui valitakse juhid, siis ei tähenda see neile ainult aupaistet, vaid eelkõige kohustust ja vastutust. Rahvaliidu kongress ütles detsembris 2009 väga selgelt välja, et Rahvaliit jätkab iseseisvalt. See tähendab, et tuleb selle nimel töötada ja kui seda ei suudeta, tuleb astuda kõrvale. Toimetada erakonna liikmete selja taga on kahetsusväärne ja alatu! Mitte üheski organisatsioonis ei saa nii teha. Meie inimestele pidanuks ühinemise puhul olema selge, millele alla kirjutatakse. Ei ole mõeldav, et me kuuleme sellest meedia vahendusel.
Kull: Kõige rohkem üllatas ja tegi kurvaks see niinimetatud salakokkulepe. Läbirääkimised, koostöövõimalused oleks tulnud läbi arutada volikogus, juhatuses. Seetõttu on juhtkonnale pahakspandav, et rohujuure tasandil mingisuguseid läbirääkimisi ei toimunud, selgitusi ei antud. Me sõitsime volikogu istungile ja kuulsime raadiost, et mingisugune leping on alla kirjutatud, kusjuures enne oli aseesimeestele antud ülesanne kaaluda nelja võimalikku varianti, kuidas Rahvaliit edasi peaks liikuma. Niisugune käitumine on ühes organisatsioonis lubamatu!
Milline on Jõgevamaa organisatsiooni nägemus, kuidas Rahvaliit peaks edasi minema?
Kull: Jõgevamaa organisatsioon on tugev ja arvame, et Rahvaliit on võimeline iseseisvalt edasi minema. Austan nende valikut, kelle mõtteviisis on toimunud muudatusi ja kes tahavad teist teed minna, sest kõik on vaba, kedagi ei sunnita. Meil on täita oma missioon, meil on programm „Hooliv Eesti”, et ikka igal pool oleks hea elada, mitte ainult suurlinnades. Inimesed on valmis jätkama.
Jüri Morozov, kas on kahju, et ühinemine jäi toimumata?
Morozov: On küll! Eestis on takerdunud halduse ümberkorraldamist ja makse puudutavad reformid, mis otseselt mõjutavad inimeste heaolu ja riigi arengut tervikuna. Meil on vaja leida üks tee, koondada jõud, et kutsuda esile positiivsed muutused. Killustatuse tõttu ei suuda erakonnad reformiotsuseid teha, sest kui üks erakond midagi algatab, siis teine hakkab raudselt seda blokeerima. Eestis on oluline, et maailmavaateliselt sarnased erakonnad oma jõud liidaksid, jättes kõrvale isiklikud ambitsioonid.
Kull: Mina isiklikult ei taha, et kaoks Rahvaliidu nimi. See on minu jaoks väga oluline. Koostöövalmidus on meil olemas.
Kas seda hirmu pole, et parteile jääb küll nimi alles, kuid ühes selle nimega jääte järgmisest Riigikogust välja?
Kull: Väga oluline on võimul olla, sest siis muudetakse suuri asju. Praegu ei ole me küll täielikult veendunud, et jääme Riigikogust välja.
Kas kaalutakse variante, et mis saab, kui läheb nii, nagu paljud ennustavad, et Rahvaliit parlamenti siiski ei pääse?
Treial: Me töötame selle nimel, et Rahvaliit on järgmistel Riigikogu valimistel edukas, ja teeme kogu panuse sellele.
Kas sotsid võitsid või kaotasid sellest, et ühinemine ära jäi?
Morozov: Niiöelda lammaste lugemise aeg on järgmise aasta märtsis, kui on Riigikogu valimised. Täna on see hinnang suvaline, sisetundele tuginev asi, kes arvab nii või naa. Seda näitab aeg, kas suutmatus ühinemist lõpule viia mõjus sotsidele kokkuvõttes positiivselt või negatiivselt.
Treial: Üks pluss üks ei pruugi olla kaks ja ühtegi valimist ei saa teha eelmise strateegia ega taktika alusel. Selle tõttu on ajad ja asjaolud muutunud.
Morozov: Meil on poliitilisel põllul jupikene harimata maad, millele on vähe tähelepanu pööratud. Selle nimi on regionaalpoliitika. Üks nokitseb siinpool ja teine sealpool, kuid kummagi hammas peale ei hakka. Kui saaks selle harimata põllu kallale koos minna, siis me võiksime palju edukamad olla. See oli ühinemise ideoloogide mõte.
Kokk: Eks see kõik natuke imelik oli. Pühapäeva õhtul, päev enne Rahvaliidu volikogu rääkisid noored juhatuse liikmed president Rüütli juures tulevikust, milles nähti, kuidas Rahvaliitu on tulemas uusi jõude. Esmaspäeva lõuna ajal tuli aga pressiteade erakondade ühinemisest, mille peale väiksema partei [SDE] juht ütles, et nad ei ühine otseselt, vaid võtavad vastu liikmeid avalduse alusel, valides, keda võtta, keda mitte. Kõrvalseisjale jäi tunne, et noor poliitik ei saanud aru, kuhu ta alla kirjutas. See ei olnud ühinemisleping, vaid koostööleping, et ühe partei liikmed kaubeldakse teise ja kes toob rohkem liikmeid kaasa, saab parema positsiooni piirkonna või Riigikogu valimistel.
Olen Rahvaliidu noore juhtkonna liikmetega palju rääkinud, aga minule jäi see täiesti arusaamatuks, kuidas otsustati nii, et seda ei arutatud enne ei Riigikogu fraktsioonis ega volikogus, vaid tehti lootuses otsus, et ehk läheb läbi.
Ega see poleks võib-olla halb olnud, kui kaks parteid oleks ühinenud, kuid see oleks pidanud olema mõlema partei altpoolt tulnud otsus. Kui piirkondlikud organisatsioonid oleksid otsustanud, et nüüd on aeg parteidel ühineda, siis oleks see ka juhtunud. Praegu, usun, on Rahvaliidus palju kibestumist, et asju tehti seljataga ja ootamatult. Kui oleks arutatud pikemalt ja laiemalt, usun, et täna oleks teine olukord.
Kull: Rahvaliidus on kibestumise aeg otsa saamas. Minu jaoks on vastuvõetamatu see, kui inimene soovib läbi partei rahuldada eelkõige oma isiklikke ambitsioone, unustades ära, et meil on ajada oma poliitika. Sellega ma ei suuda leppida. Ei olnud juhid ka üksi: oli olemas juhatus, volikogu, kellega isegi ei suvatsetud rääkida. Me lugesime Rahvaliidu tegemistest sotsiaaldemokraatliku erakonna otsuste ja ajalehtede kaudu. Tegelikult on selline lõhenemine isegi hea, sest me kogume jõudu, otsime rohkem oma kohta ja inimesed tunnetavad, et on mingisugune suund võetud. Mulle see isiklikult meeldib.
Lõhenemisi on erakondades varemgi toimunud, midagi uut selles kindlasti pole.
Kull: Inimestel on õigus otsustada ja paljud meie liikmed mõtlesid ka iseendale. Kui ikka ühest seminarist, ühest loengust teise räägitakse, et sa oledki vilets ja ei saa kellekski, siis lõpuks hakkad ise ka seda uskuma.
Treial: Mul on olnud võimalik juhtida Pensionäride ja perede erakonda, mille ühinemisest Maarahva erakonnaga möödus eelmisel nädalal kümme aastat. Uue erakonna nimeks sai siis Rahvaliit. Me alustasime ettevalmistusi ühinemiseks 1999. aasta sügisel, meil olid tingimused välja pakutud ja enamik meie toonastest seisukohtadest on Rahvaliidu programmis sees. Ühinemine läks samm-sammult, aga praegu… Millised olid meie ühinemistingimused? Meie põhiseisukohad? Sellist asja pole! See oli tõepoolest üks projekt, kus taheti erakonda ära kaaperdada.
Küsis ARVED BREIDAKS
