Põltsamaa vallast pärit Mariana Kees, Kristiina Aria ja Chrystal King on jalgpalliväljakutel vaid mõne aastaga läbi teinud märkimisväärse arengu. Juhuslikult jalgpallitrenni sattunud tüdrukud on juba tulnud Eesti noortemeistriks ning esindanud omaealiste Eesti koondist rahvusvahelistel turniiridel ning üheskoos on võetud sihikule ka pääs Eesti naiste A-koondisse.
15aastased Mariana Kees ja Kristiina Aria on tänaseks jalgpalli mänginud kolm aastat, aasta nooremal Chrystal Kingil on jalgpalluristaaži kaks aastat. Ala juurde jõudsid nad kõik tänu oma praegusele juhendajale, Põltsamaa spordiklubi Motiiv jalgpallitreenerile Silver Nõmmiksaarele.
Ala juurde tõi treener
Adavere põhikoolis õppivad Kees ja Aria kinnitavad kui ühest suust, et praegu peaaegu kogu nende elu sisuks olevat jalgpalli hakkasid nad mängima juhuslikult. “Jalgpalli juurde sattusin ma juhuslikult,” lausus juba eelmisel aastal Eesti U15 vanuseklassi koondisse jõudnud ning tänavu U17 koondise põhikoosseisus üheteistkümnes kohtumises osalenud Mariana Kees.
“Silver andis Adaveres paar trenni, ala meeldis ja hakkasin seejärel Põltsamaal treeningutel käima.”
“Olin eelnevalt mitut ala proovinud ning jalgpalli juurde jõudsin ka tänu Silveri poolt Adaveres korraldatud treeningutele,” ütles tänavu augustis Riias peetud Balti turniiril Eesti U17 vanuseklassi koondises debüteerinud Kristiina Aria.
“Silver tuli meile kooli kehalise kasvatuse õpetajaks ning tänu temale hakkasime tundides ka jalgpalli mängima,” lausus sel ajal Esku koolis õppinud ja võrkpallitrennis käinud Chrystal King. “Ala hakkas meeldima ja kui sain teada, et Silver on jalgpallitreener, läksin Põltsamaale trenni,” lisas tänavu suvel Balti turniiril esimese U15 koondise mängu pidanud King, kes nüüd õpib Põltsamaa ühisgümnaasiumis.
Õigel ajal õiges kohas
Eesti meistrivõistlustel osalemise võimalus tekkis Põltsamaa jalgpallitüdrukutel 2013. aastal Suure-Jaani United’i koosseisus, adaverelastest mängis toona Keesi ja Aria kõrval näiteks ka nüüdseks rohkem kiiruisutamisele keskendunud Tuuli Vaher. King liitus Suure-Jaani United’iga eelmise hooaja algul ning üheskoos võideti sügisel C-klassi Eesti meistritiitel.
“Chrystal on nagu õnnetähe all sündinud, ta on alati õigel ajal õiges kohas,” meenutas Silver Nõmmiksaar oma õpilase debüüthooaega. “Kõige esimeses mängus lõi ta lisaminutil Nõmme Kalju vastu võiduvärava, see on asi, mis just igaühega ei juhtu. Ta lõi otsustava värava ka klubile meistritiitli kindlustanud viimases mängus, mida olid vaatama tulnud ka Eesti koondise treenerid.”
Tänavu mängis Suure-Jaani United’i ja Põltsamaa SK Motiiv ühendvõistkond, kuhu kuulus kaheksa põltsamaalast, B-klassi Eesti meistrivõistlustel. “Treeningud on meil eraldi, kokku saame ainult mängude ajal,” selgitas Mariana Kees. “Alguses on seetõttu natuke raske, sest ei mõista üksteist hästi, aga lõpuks harjub sellega ära.”
Hooaeg lõpetati kolmanda kohaga, suure panuse ühendnaiskonna edusse andsid just Motiivi tüdrukud: aasta jooksul Suure-Jaani United/Põltsamaa poolt löödud kuuekümne kahest väravast läks nelikümmend nende arvele. Kristiina Aria kontosse kogunes 19 tabamust, Mariana Kees lõi 14 ja Chrystal King 7 väravat.
Eesti naiste meistriliigasse
B-klassi meistrivõistluste kõrval pakkus Keesile ja Ariale lisakoormust ka debüüthooaeg Eesti naiste meistriliigas. Expert Liigas kaasa teinud noortekoondis alustas hooaega palju suuremate kogemustega vastaste vastu küll 13 kaotusega, kuid seejärel saavutati kohalikus jalgpallimeedias sensatsiooniliseks nimetatud 3:2 võit Tallinna Kalevi üle. Just selles mängus lõi oma karjääri esimese meistriliiga värava ka Kristiina Aria. Hiljem suudeti 1:0 alistada ka Nõmme Kalju.
“Kõigist neist kaotustest õppisime hästi palju ja kui lõpuks võitsime, olime ikka üliõnnelikud,” meenutas Aria. “Võit tuli läbi raskuste, aga saime hakkama.”
Võidurõõm ja kaotusekibedus
Võidurõõmu ja kaotusekibedusega puutusid põltsamaalased tänavu kokku ka koondisemängudes. King kuulus Eesti U15 koondisse võidukalt lõppenud Balti turniiril, Kees ja Aria tegid kaasa U17 EM-võistluste valikturniiril, kus saadi küll suured kaotused Inglismaalt ja Poolalt, kuid tehti väravateta viik Horvaatiaga. Viimases mängus teenitud punkt oli Eesti selle vanuseklassi koondisele üle viie aasta esimene.
“Meil olid vastas väga rasked võistkonnad ning kui suured kaotused tulid, olime loomulikult kurvad,” rääkis Mariana Kees. “Mängude järel analüüsime alati toimunut ning räägime, kuidas oleks saanud paremini mängida.”
Kui Kristiina Aria on nii klubis kui ka koondises enamasti tipuründaja olnud, siis Mariana Keesil tuleb harjuda väga erinevate rollidega. “Koondises olen äärekaitsja, oma tiimis aga ääreründaja,” rääkis ta. “Ümberlülitumisega positsioonide vahel olen juba ära harjunud. Väravaid saab samas lüüa ka kaitses mängides ning kaitsjana saab ju nautida ka seda, kui ei lase vastastel väravaid lüüa. See rõõm on teinekord isegi suurem.”
“Mariana on väga tubli ja püüdlik mängija, tal on väga head eeldused saada heaks mängijaks,” kinnitas Silver Nõmmiksaar. “Ta võib mängida väljakul absoluutselt igal positsioonil, tema tugevuseks on vastupidavus, tahtejõud ja löök, mis on väga-väga head. Tüdrukute arvestuses on tal üldiselt kõik mängijale vajalikud omadused olemas, mängutarkust peab juurde saama, aga see on just see pool, mida saab parandada ja millega me järjest rohkem ka nüüd vaeva näeme.”
Targad ja kiired tüdrukud
“Kristiina kõige suuremaks plussiks on tema kiirus,” jätkas treener. “Teistest mängijatest eristab teda seegi, et tema tugevam jalg on vasak, mis annab talle väikese konkurentsieelise, sest vasakujalgsete mängijate valik on väiksem. Kristiina on puhtakujuline ründaja, kuigi loomulikult võib teda teatud formatsioonides kasutada ka äärel, aga tema paremad omadused tulevad välja ikkagi tipuründes.”
“Teistega võrreldes on Chrystali trumbiks kindlasti tehniline pool,” ütles Nõmmiksaar. “Tehniliselt on ta hea kvaliteediga mängija, kellel on väga hea esimene puude, talle endale meeldib ka palliga trikke teha. Järeleaitamist vajab veel mängu lugemise pool, sest kogemusi on tal veel teistest vähem. Õnneks on tal oma trenniski kaaslasi, kelle järgi joonduda ja kelle saavutusi korrata üritada.”
Tulevikust rääkides on kõigi tüdrukute sihiks mängida Eesti koondises.
“Tahaksin jõuda naiste A-koondisse ning võimaluse korral mängida ka mõnes välisklubis,” lausus Mariana Kees, kelle eeskujuks on hetkel Hispaania koondise kaitsja Sergio Ramos. Sama soovib ka argentiinlast Lionel Messit oma lemmikuks nimetav Chrystal King. “Ka minu eesmärgiks on jõuda A-koondisse, aga välismaale mineku peale pole ma veel mõelnud,” märkis Kristiina Aria, kes nimetab oma eeskujuna USA naiste koondise ründajat Alex Morganit. “Praegu on aga kõige tähtsam kogemuste omandamine. Jalgpall annab ju edasiseks eluks hästi palju kogemusi, siin õpime ju näiteks seda, kuidas teistega koostööd teha, teistega arvestada ja neid aidata,” lisas ta.
MATI ALEV
