Laulu- ja tantsupidu on asi, mida viis aastat pikisilmi oodatakse ning mis siis kätte jõudes ebaõiglaselt ruttu otsa saab. Eks vist seepärast olegi suurele peole välja mõeldud selline ilus eelmäng nagu tuletoomine, mis aitab peorõõmu pikendada ja sellest osasaajate ringi oluliselt laiendada.
Esimest korda toodi laulupeotuli Tartust Tallinna 1969. aasta juubelilaulupeo eel. Siis oli pikk paus ning uus tuletoomise ajastu hakkas toimima juba täiesti uuel ühiskondlikul foonil: 1990. aasta laulupeost alates. On siis tuletoojad sõitnud hobuvankritel, autodel või piirivalvekaatril, aga alguse on teekond saanud siiski meie laulupidude sünnilinnast Tartust.
Tänavu oleks see võinud ka teisiti minna: et tantsupidu on seekord mereteemaline, tahtsid peokorraldajad viia tule meritsi Pärnust Tallinna. Sellest kuulnud, tärkas meeskoori Akadeemiline Emajõgi lauljas ja Emajõe Lodjaseltsi nõukogu liikmes Mati Raamatus õiglustunne: kuis siis nii, et laulupidude häll Tartu sündmusest kõrvale jäetakse! Koos koorikaaslaste Hannes Astoki ja Sten Weidebaumiga hautigi välja plaan, kuidas jahta kõrval teisigi ajaloolisi veesõidukitüüpe mängu tuues ja nutikalt marsruuti koostades laulupeotuli Tartust Pärnusse saada. Õnneks meeldis mõte ka laulupeo korraldajatele ning nüüd seiklebki peotuli Võrtsjärvel, jõudes täna õhtuks Suisleppa.
Tõsi, Emajõel tuli viikingipaadi Turm meeskonnal Võrtsjärvele pääsemiseks vastuvoolu sõuda, aga eks sedasama ülekantud tähenduses ole tulnud eri aegadel ja eri põhjustel teha laulupeokorraldajailgi. Aga kui meeskond hea ja üheshingamine leitud, pole ka vastuvoolu minek raske.
18. juuni 2009
