Septembri keskel sai Eesti avalikkus meedia vahendusel üpris ootamatult teada, et kultuuriministeeriumil on plaan praegused maakonnamuuseumid ühtseks asutuseks liita. Möödunud kolmapäeval istusid kultuuriministeeriumi esindajad Jõgevamaa keskmuuseumi rolli täitva Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumi töötajatega ühise laua taga ja selgitasid, mis teoksil. Kahe nädala jooksul külastakse nii kõiki maakonnamuuseume.
Põhiliseks selgituste jagajaks oli kultuuriministeeriumi asekantsler Anton Pärn, kelle jutt üldjoontes kattus sellega, mida sai lugeda Vooremaa eelmise numbri arvamusküljel ilmunud artiklist “Maakonnamuuseumid on ja jäävad“, autoriks seesama Anton Pärn. Peale tema väisasid Palamuse muuseumi kultuuriministeeriumi muuseuminõunik Kersti Tiik ja Eesti Vabaõhumuuseumi direktor Merike Lang: praeguste plaanide järgi peaks liitmuuseumiga oma jõud ühendama ka vabaõhumuuseum, kes panustaks ühendasutusse oma turundus- ja arendusalase kompetentsi.
Lühidalt öeldes oli ministeeriumi esindajate sõnum selline, et olukorras, kus majanduslanguse tingimustes on ka kultuurivaldkonda tabanud mitmed kärped, mis on oluliselt mõjutanud muuseumide võimekust sisu- ja arendustegevuste elluviimisel; kus igas maakonnas peaks olema museoloogiaalane kompetentsikeskus, kes toimib nii kohaliku võrgustiku vedajana, metoodikakeskusena kui partnerina kõikidele kaasatud osapooltele ning kus eurovahendite toel tehtavad arendused nõuavad vahendeid kaasfinantseerimiseks, aktiivseks turundamiseks, personalikulude katteks ja suurenevateks halduskuludeks ning saavutatud kvaliteedi hoidmiseks tulevikus, ei ole enam võimalik vanal viisil edasi minna, uuel viisil edasiminekuks on aga kõige otstarbekam jõud koondada ning luua Eesti muuseumimaastikule tõeline tegija, otsustusprotsessides kaasarääkija, ühtne hääl ja võimas mootor — kõiki maakonnamuuseume ühendav liitmuuseum.
Seda, et muuseumide ühendamise idee Palamuse muuseumitöötajates tohutut vaimustust tekitab, Tallinna külalised ei arvanudki. Küll aga tahtsid teada, missugused on kohalike vastuväited ja võimalikud hirmud seoses muuseumide ühendamise plaaniga.
Palamuse kihelkonnakoolimuuseumi direktor Arne Tegelmann alustas sellest, et tema meelest oleks tulnudki muuseumide ühendamise plaani kõigepealt käia kohtadel selgitamas. Nüüd kukkus paraku välja nii, et muuseumitöötajad said neid olulisel määral puudutavast kavast teada enam-vähem siis, kui kogu muu avalikkus.
Valehäbita
Anton Pärn võttis omaks, et idee käidi avalikkuse ees välja ootamatult, ent lisas, et riigi majanduses valitsev olukord nõudis kiiret tegutsemist ning seepärast käidigi muuseumide ühendamise pakett kohe ja ilma igasuguse valehäbita välja.
“Sellise uue ja paljudele inimestele suuri muutusi kaasa toova teema väljatoomiseks on tegelikult alati vale aeg,“ tõdes asekantsler.
Ühest küljest rõhutas ta küll, et riigi majandusseis kiirustas ühendamiskavatsusi tagant, teisalt aga rõhus sellele, et eelkõige loodetakse muuseumide liitmisest kvaliteedi tõusu. Arne Tegelmanni küsimusele, mille arvelt kvaliteedi tõus tekkima peaks, kui raha ega inimesi muuseumidesse juurde ei tule, vaid pigem vähemaks jääb, vastas Pärn, et töö kvaliteeti aitavad tõsta näiteks ühised koolitusprojektid muuseumitöötajatele, aga ka koordineeritud arendustegevus, ühisturundus, spetsialistide ja kogude vastastikku kasutamine jne.
Et Palamuse muuseumi töö kvaliteet olulist parandamist vajaks, sellest tegelikult keegi ei rääkinud. Pigem sellest, et Palamuse muuseum on üks külastatavamaid maakonnamuuseume, üks tublimaid omavahendite teenijaid (kolmas Saaremaa ja Läänemaa muuseumi järel) ning et tugev fokuseeritus Lutsu- ja kooliteemale annab sellele muuseumile suure turunduseelise nende muuseumide ees, kes tegelevad võrdselt väga paljude teemadega. Lutsu- ja koolinäolise omapära kaotamise võimalus ongi üks paljudest asjadest, mille pärast Palamuse muuseumitöötajad ühinemiskava võõristavad.
“Kui kõrgemalt poolt paika pandud uus põhikiri ja uus kogumispoliitika sunnivad meid tegelema valdkondade ja teemadega, millega üks nn keskmine maakonnamuuseum tegeleb, ei pruugi me oma seniste põhiteemadega enam tegelda jõuda,“ ütles Palamuse kihelkonnakoolimuuseumi teadur Tiina Kivits.
“Unustage ära selline väljend, nagu “kõrgem pool“,“ ütles Anton Pärn, kinnitades, et liitmuuseumi juhtorgan hakkab eeldatavalt koosnema viiest valdkondlikust juhtivspetsialistist, kes leitakse maakonnamuuseumides praegu töötavate spetsialistide hulgast ning kes ka tulevikus ei hakka ilmselt kõik Tallinnas paiknema. Ning kindlasti ei hakka see juhtorgan ülalt alla korraldusi jagama, vaid kõike arutatakse ühiselt.
Omapära peab säilima
“Ühendasutuse moodustamine ei tähenda, et maakonnamuuseumide iseseisvus kaob,“ ütles Pärn. “Ühiselt räägitakse selgeks vaid suured teemad, suured projektid, oma igapäevaelu korraldab igaüks ise. Ning kindlasti ei hakata muuseume sulgema, inimesi massiliselt koondama, kogusid maakondadest ära viima ja muuseumide omateenitud vahendeid ümber jagama.“
Kõike kahe tunni jooksul räägitut napp lehepind lugejani tuua ei võimalda. Küll aga tuleb tõdeda, et vähemasti Palamuse muuseumitöötajaid külalistel liitmuuseumi eelistes veenda ei õnnestunud.
“Tegijatel on ju esialgu ainult idee, aga kuidas see tegelikkuses toimima hakkab, ei tea ju praegu nemadki, meist rääkimata,“ ütles Arne Tegelmann. “Kuni konkreetsemaid plaane pole, saavad ministeeriumi esindajad ainult uskuda, mitte kindlalt väita, et muuseumide liitmine toob kvaliteeditõusu. Ning samamoodi saame ka meie ainult uskuda, mitte väita, et suure monstrumasutuse moodustamisest kasu ei tõuse. Senini on aga maakonnamuuseumid päris hästi hakkama saanud ning ka ilma ühendasutuseta tõhusat koostööd teinud. Seepärast jääb muuseumitöötajatele tahes-tahtmata mulje, et liitmiskava taga on mingid meile mitte teada olevad huvid: kas siis ministeeriumi või hoopis vabaõhumuuseumi omad.“
Tõe huvides olgu öeldud, et ka Anton Pärn tunnistas: muuseumide liitmise protsessis on sees palju tundmatuid suurusi ja arenguid, mis pole lõpuni prognoositavad.
Muuseumide ühendamine oli kõneaineks ka hiljuti Põlvamaal toimunud maavanemate nõupidamisel.
“Tuginedes kohtumisele Palamuse muuseumi juhataja Arne Tegelmanniga, avaldasin arvamust, et ennekõike on tarvis selgeks teha, mida liitumisega taotletakse, kas ühtset ja paremat juhtimist, kulude kokkuhoidu või midagi muud,“ ütles Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev. “Kui uut asutust luuakse, siis tuleks esmalt ikka paika panna selle struktuur, ametijuhendid, palga- ja tegevuskulud jne. Leian, et tsentraliseerimine võib pärssida kohalikku loovust, sest majandussurutise tingimustes võib määravaks saada hirm koondamiste ees: arvatakse, et parem on teha ainult seda, mida kästud. Praegu otsitakse aga Palamuse muuseumis uusi väljundeid, tehakse arendustööd ning teostatakse turismi- ja kultuuriprojekte.“
Viktor Svjatõsevi sõnul väljendasid maavanemad muret muuseumide pärast ka kultuuriminister Laine Jänesele saadetud märgukirjas.
RIINA MÄGI
JAAN LUKAS
