Ühe tehase lugu

Jõgeva külje all, kuid naaberomavalitsuse Põltsamaa valla maal tegutseb juba mitu aastat Baltania biosöetehas, kus biosüsi valmib torrefitseerimise ehk puidu biorafineerimise meetodil. Suur ettevõte, millest räägitakse vähe ja ka teatakse vähe. Kui 2017. aastal tehase rajamist alustati, räägiti kuni 300 uuest töökohast, mida tervikuna see Eestisse juurde võiks tuua. Räägiti kindlast plaanist hakata tootma tehases kuni 160 000 tonni biosütt aastas.
Tehase Hollandis tegutseval omanikettevõttel on nüüd aga hoopis uued tulevikuplaanid – nimelt plaanivad nad hakata tehases tootma hoopiski biometanooli. Nii tahetakse Vägarisse rajada suurim biometanooli tootmise tehase Mandri-Euroopas.
Ettevõtja esindaja tunnistab tänases Vooremaas, et neil on Eestis suured plaanid. Tema sõnul on nende suurprojektil kokku kolm faasi, praegune Baltania biosöetehas on alles esimene faas. Tehase arendajad loodavad, et kolmandasse faasi jõutakse aastal 2027. Siis nähakse ette ka kohapealsete töökohtades arvu kahekordistumist.
Arendajad on optimistlikud selleski, et toormaterjalist ehk puidust, mida tehas vajab toorainena, kohapeal puudust ei tule.
Paljude kohalike inimeste jaoks on need suured plaanid aastate jooksul vaid küsitavusi tekitanud. Seda on võimendanud ka saladusteloor tehase ümber. Ja reaalne vaikus, mis tehase territooriumi lähedal möödujale silma jääb. Kas enam kui seitse aastat õhus olnud ülisuured plaanid ka kunagi teostuvad, seda on praegu keeruline ennustada. Küll tahaks loota, et ideed ka realiseeruvad.