Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse ja Eesti Konjunktuuriinstituudi koostöös läbi viidud hiljutise uuringu kohaselt on ettevõtlus oma tulude suurendamise võimalusena võrreldes eelmise aastaga kasvanud peaaegu poole võrra.
Kui eelmisel aastal tuli nentida, et ettevõtlus kui sissetulekute suurendamise võimalus ei ole inimeste hulgas populaarne, siis tänavu näeb seda lisatulu teenimise võimalusena siiski iga viies ettevõtlik elanik. Oma tulude suurendamise osas võrreldes eelmise aastaga märgatavat muutust ei olnud, ettevõtlikke inimesi on ühiskonnas 40 protsenti.
Ettevõtlus ei ole teiste tulu teenimise võimaluste kõrval inimeste seas siiski esikohal, seda võimalust plaanitakse kasutada üle kahe korra vähem kui oma kvalifikatsiooni parandamist. Ettevõtluse kasuks oma sissetulekute suurendamisel räägib paindlikum ajagraafik, ehk suurem tegutsemisvabadus ning huvitavam töö. Seda võimalust eelistavad eelkõige keskealised, kõrgema sissetuleku ja haridusega ning juba töötavad inimesed. Kahjuks on töötute osakaal ettevõtjana tulu teenimisel töötavate inimestega võrreldes pea poole väiksem.
Kvalifikatsiooni parandamine on levinuim sissetulekute suurendamise viis, seda võimalust plaanivad kasutada ühtviisi palju kõik Eesti elanikud, mõnevõrra rohkem kõrgeimat sissetulekut teenivad, kõrgema haridusega ning nooremad inimesed. Kvalifikatsiooni tõstmisele võiksid eelkõige mõelda töötud inimesed, kuna päris kindlasti ei ole garanteeritud, et sellega kaasneb loodetud palgatõus. Tööturul on eelkõige puudu erioskustega töölistest, seega lisavad täiendavad oskused töökoha otsingutel lisaväärtuse, ent neil ametkohtadel pakutav palk ei pruugi ühtida juba keskmisest kõrgema palga saaja tulevikunägemusega.
Lisaks uue ja parema töökoha otsimisele ning oma praegusel töökohal rohkem töötamisele on näha suurenenud julgust palka juurde küsida. Seda võimalust tihkab kasutada pea iga neljas ettevõtlik elanik, ehk 23 protsenti, pigem üle 1100 eurose sissetulekuga inimesed ning mehed. Iga kümnes sissetulekuid suurendada sooviv elanik investeeriks ning müüks tavakodanikuna oma tooteid, milleks on näiteks aiasaadused või käsitöö.
Välismaale tööle minna soovijad on ettevõtlikest inimestest pea iga viies, ehk 17 protsenti. See samm võetakse ette, kui ei leita paremini tasustatavat töökohta Eestis, kui ei õnnestu palka juurde saada või kui ei piisa ettevõtlikkusest ise endale tööandjaks hakata. Populaarseimaks riigiks, kuhu kavatseti tööotsingutel suunduda, on Soome.
Uuring viidi läbi augustis 2012. Küsitluse valimiks oli 800 16-aastast ja vanemat Eesti elanikku juhuvaliku alusel. Andmeid võrreldi 2011. aasta veebruarikuus läbiviidud analoogilise küsitluse tulemustega.
i
ANNE SÄGI, Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskus
