|
Möödunud reedel ja laupäeval Jõgeval toimunud luulepäevad “Tuulelapsed” tõestasid, et ka põhikooliealised noored suudavad luuleilma sügavuti sisse minna ning luuletekstides sisalduvat sõnumit kunstiliselt küpses vormis publikuni tuua. Kuuest luulepäevadel välja antud laureaaditiitlist jäid kaks aga Jõgevale. |
</span>
Luulelavastuste loomiseks oli seekord ette antud palju tõlgendamisvõimalusi pakkuv teema “Südamehääl”.
“Siirast südamehäält võis kuulda õige mitme noortetrupi etendusel,” kinnitas Nõukoja nime all tegutsenud žüriis kaasa teinud kirjanik Leelo Tungal. “Kes muretses kodu, kes kodumaa pärast, kellele tekitasid südamevalu vastamata tunded. Aga eks süda taha vahel ka rõõmust hüpata ja vaimuvälgatustest kiiremini tuksuda. Nii panidki mõned sellised luulekavad, mis olid üles ehitatud paroodiatena, publiku ja žürii südamest kaasa naerma. Ei maksa arvata, et südameasjad on alati traagilised!”
Leelo Tungal on päris mitmel aastal “Tuulelastel” viibides jõudnud tõdemuseni, et Eestis on rida kooliteatreid, kelle peale võib n-ö iga ilmaga kindel olla. Mõni teema sobib mõnele trupile muidugi rohkem kui teine, ent Jõgeva gümnaasiumi kooliteatri Liblikapüüdja eri rühmade, Saaremaa ühisgümnaasiumi Kreputlaste, Kolga keskkooli Kohal-olijate ja Viimsi kooli truppide looming ei välju tema meelest kunagi hea maitse piiridest.
“On ju küll üldteada, et Liblikapüüdja juhendaja Lianne Saage-Vahuri töö on alati väga stiilitundlik nii teksti, liikumise kui ka muusika osas, ent ikkagi võttis Gustav Suitsu “Kerkokell” Liblikapüüdja keskastme trupi esituses seekord saali lausa tummaks,” ütles Leelo Tungal. “Kogu trupp oli ihu ja hingega sõna lummuses ning see lummus kandus üle publikule.”
Saada või ringreisile
Kooliteatriliikumise ühe vaimse juhi, Eesti Rahvusringhäälingu raadioteatri eestvedaja Toomas Lõhmuste (temagi kuulus Nõukotta juba mitmendat korda) jaoks saabus tänavuste „Tuulelaste“ kõrghetk aga Liblikapüüdja neljanda klassi trupi esinemise ajal: Ave Alavainu “Võilillelaul” Georg Sakritsa esituses sundis nii teda kui paljusid teisi liigutuspisaraid pühkima.
Oli, nagu öeldud, ka lustlikumat laadi elamusi. Orissaare gümnaasiumi Mo-teatri kolmest noormehest koosnev trupp (Toomas Erikso, Taavi Paju ja Taavi Teevet) võiks Leelo Tungla meelest alustada oma tuntud laulutekstide vaimukale interpretatsioonile üles ehitatud lavastusega “Laulud Marile” edukat ringreisi mööda kodumaiseid estraadilavasid.
Kooliteatrite puhul on trupi ja juhendaja koostöö ja vastastikune usaldus ääretult olulised tegurid. Kui õpilastele midagi nende jaoks tähtsusetut peale suruda, on tulemus kehv.
“Väga head tööd olid teinud Lasnamäe üldgümnaasiumi trupi Et juhendaja Juta Teral ja Viimsi näiteringi K.O.K.K. juhendaja Eva Kalbus, kes läksid kaasa noorte tekstivalikuga: lasnamäelaste kava “Tüdruk, kes sa teretasid vaime“ koosnes valdavalt koolinoortest luuletajate loomingust ja viimsilased interpreteerisid 18-aastase Karl Silvar Alemaa andekaid ja omanäolisi luuletusi. Mõlemast etendusest oli tunda, et juhendaja ei surunud oma tahtmist peale, ent ei jätnud noori näitlejaid oma probleemidega ka üksi. Tulemuseks olid värsked ja põnevad luulelavastused,” ütles Leelo Tungal. Toomas Lõhmuste lubas aga Karl Silvar Alemaa loominguga põhjalikumalt tutvuda: see tekitas temas tõsist huvi.
Kirjandusringide asemel
Nõukoda töötas Toomas Lõhmuste sõnul tänavu erakordses üksmeeles ning VAT Teatri noore näitleja Ago Sootsi juhtimisel.
“Sootsi debüüt oli muljetavaldav,” tõdes Toomas Lõhmuste. “Küllap on edaspidigi tark kaasata hindajaiks noorema põlvkonna teatritegijaid, keda ei vaeva eelmiste festivalide slepp.”
Leelo Tungla meelest on Jõgeva gümnaasiumi korraldatavad luulefestivalid teatud määral üle võtnud tema koolipõlves tegutsenud ning suurt populaarsust ja respekti omanud kirjandusringide ülesanded.
“Kooliteatrid liidavad kirjandushuvilisi noori ning Jõgeva luuleteatrite festivalid on ütlemata tähtsad nii eesti teatri kui ka kirjanduse olevikule ja tulevikule. Sellised üritused ei lase noortel langeda okasroosikestena saja-aastasesse internetiunne, vaid õpetavad lugu pidama nii kultuurist, üksteisest kui ka iseendast. “Tuulelaste” festival ongi nagu tervitus tulevikku,” ütles Leelo Tungal.
LUULEPÄEVADE “TUULELAPSED” LAUREAADID
Saaremaa ühisgümnaasiumi trupp Kreputlased (juh Rita Ilves) lavastusega “Südame muusika”
Viimsi keskkooli trupp Eksperiment (juh Külli Täht) lavastusega “Kõik läheb omasoodu”
Viimsi keskkooli trupp K.O.K.K. (juh Eva Kalbus) lavastusega “Elu ei saa nii põnev olla”
Orissaare gümnaasiumi Mo-teater (juh Mare Noot) lavastusega “Laulud Marile”
Jõgeva gümnaasiumi kooliteatri Liblikapüüdja 4. klassi trupp (juh Lianne Saage-Vahur) lavastusega “Õhtused jutud”
Jõgeva gümnaasiumi kooliteatri Liblikapüüdja keskastme trupp (juh Lianne Saage-Vahur) lavastusega “Kerkokell”
JÕGEVAMAA NOORTE VÕIDETUD ERIPREEMIAD
Puurmani näitering (juh Keiu Kess) lavastusega “Lumm” — oma mängumaa hoidmise eest
Lustivere põhikooli näitering (juh Malle Tuur) lavastusega “Minu laul on südameid soojendav tuli” — muusikalise toonipuhtuse eest
Liblikapüüdja 2. klassi trupp (juh Lianne Saage-Vahur) lavastusega “Ka sinu enda sisse…” — sõna ja liikumise mõjusa ühendamise eest
Liblikapüüdja 4. klassi trupp — lummava esituse eest
Liblikapüüdja keskastme trupp — stiilipuhtuse preemia
Georg Sakrits (Liblikapüüdja 4. klassi trupp) — meeldejääva osatäitmise eest
i
RIINA MÄGI