“Tuulelapsed” astub “Tähetunnile” kandadele

Möödunud nädalavahetusel Jõgeval peetud luulepäevad “Tuulelapsed” olid erakordselt osalejaterohked ning näitasid, et põhikooliõpilastele mõeldud luulesündmus hakkab gümnaasiumiastme “Tähetunnile” teatud mõttes kandadele astuma.


“Tuulelapsed” tõi Jõgevale ligikaudu nelisada luulehuvilist noort ja juhendajat. Kahe päeva jooksul nähtud veerandsajas lavastuses interpreteeriti Hando Runneli luuletekste. Lavastusi hinnanud Nõukojas lõid kaasa kogenud teatriõpetaja Maret Oomer, näitleja ja teatripedagoog Garmen Tabor, näitleja Elina Reinold, luuletaja ja kirjanik Leelo Tungal, Tallinna ülikooli vanemteadur Rain Mikser ning raadio- ja teleajakirjanik Märt Treier.

“Mina kuulun 1980. aastate lõpus koolis käinute põlvkonda, kelle jaoks Hando Runneli sõnadele kirjutatud laulud “Maa tuleb täita lastega” ning “Tõuse üles ja läheme ära” olid pühad laulud,” ütles Rain Mikser. “Tundub, et need on pühad ka tänapäeva põhikooliõpilaste jaoks. Iseasi, kas kitarriga noormees või neiu neid igas kolmandas-neljandas lavastuses algusest lõpuni ette laulma peaks. Neile tekstidele oleks võinud ka originaalsemalt läheneda.”

Piir kaob

Erilist rõõmu tegi Rain Mikserile see, et gümnaasiumiastme luulepäevade “Tähetund” (seda peetakse Jõgeval teatavasti novembrikuus) ja põhikooli luulepäevade “Tuulelapsed” vaheline piir hakkab üha õhemaks kuluma.

“Ei saa öelda, et “Tuulelapsed” on lastepärane ninnu-nännutamine ja “Tähetund” koht, kus edastatakse mingeid kõrgintellektuaalseid salasõnumeid,” sõnas Rain Mikser. ““Tuulelapsed” kasvab “Tähetunnile” jõudsalt järele. Siingi ei saa läbi ainult mänguga, vaid tuleb ka mõelda. Aga samas pole mõtet oma sõnumit liiga keeruliseks ja filosoofiliseks ajada.”

Rain Mikseri meelest väärivad erilist kiitust need juhendajad, kes tegelevad paralleelselt mitme vanuseastme trupiga. Head näidet polnud tal kaugelt otsida vaja: Jõgeva kooliteater Liblikapüüdja esines “Tuulelastel” tervelt nelja lavastusega,  mille kandsid ette Jõgeva põhikooli teise, neljanda, kuuenda ja üheksanda klassi õpilastest koosnev trupp. Ka Kunda ühisgümnaasiumi kooliteatri ja Kolga kooliteatri Kohal-olijad juhendajad Natalie Neigla ja Terje Varul olid välja toonud enam kui ühe lavastuse.

Rain Mikseri sõnul peab luulelavastustes kõik muu olema eheda luuleteksti ja ilusa emakeele teenistuses. Kui tekstist tähtsamaks saab liikumine või hoopis projektor, millega pilti näidata, siis on asjad paigast ära.

Maret Oomerit rõõmustas see, et festivalil oli seekord palju häid lavastusi ja tublisid uusi tegijaid.

“Lühikese luulelavastuse julgevad ette võtta ka need, kelle jaoks pikem näidend üle jõu käib. Siin, “Tuulelastel” saavad trupid ühiselt mingit sõnumit edasi anda. Noorte jaoks on see hea eneseväljendamise vorm,” arvas Maret Oomer. “Siin, Jõgeva luulefestivalidel valitseb alati väga eriline vaim, aga seekord, mulle tundub, oli saalis veel eriliselt tundeline ja vastuvõtlik publik.”

Julgeoleku küsimus

Garmen Tabor tuli kahele festivalipäevale tagasi vaadates välja esmapilgul ootamatu mõttega, et “Tuulelaste” näol on tegemist regionaalpoliitilise ja riigi julgeolekut toetava ettevõtmisega.

“Me muudkui üleilmastume, aga unustame selle, et meie oma Eesti riik on unikaalne nähtus. Eestis elavad aga lapsed, kes eeldavad, et see riik on olemas ka tuhande aasta pärast. Kultuur, sealhulgas sellised festivalid, annavad riigile sisu, muudavad selle jätkusuutlikuks ning tekitavad vastukaalu neile tõmbejõududele, mis kisuvad inimesi Tallinna ja sealt edasi piiri taha — kuni seal üldse on veel paiku, kuhu minna. Meie põhiseaduse sissejuhatuses on kirjas, et meie riik peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade. Aga praegu on nende säilimine minu meelest ohus. “Tähetund” ja teised sedalaadi ettevõtmised aitavad seda ohtu vähendada.”

Leelo Tungal lisas Garmen Tabori jutule omapoolse mõtte, et Eestis pole provintse. Ja Jõgeva luulefestivalidel paistab see tõesti eriliselt silma.

“Sain siit kahe päeva jooksul palju uut jõudu ja häid mõtteid,” ütles Elina Reinold luulepäevade lõpetamisel. “Igas lavastuses, tuli see siis hästi välja või läks natuke nässu, oli nii palju soojust. Teatri ja luule kokkuviimine ja neist “elusa” etenduse tegemine annab ka teile endile väga palju. Ootan järgmist kohtumist teiega, tahan näha, mida selleks korraks välja mõtlete.”

Kuuest “Tuulelastel” välja antud laureaaditiitlist läksid kaks Liblikapüüdja truppidele: neljanda ja kuuenda klassi omale. Neljanda klassi laste lavastus “Mis sa seal teed?” meelitas vist oma poolelt saalilt pisarad välja. See oli lihtsalt nii kaunis, mõtteselge ja kujunditäpne. Ühel või teisel viisil esile tõstmist väärisid ka teised Jõgeva maakonna trupid.

Eriliseks kujunes seekord ka reedeõhtune mälestushetk Betti Alveri pargis. Paljud lapsed viibisid sellel esimest korda, ent nad olid teistelt kuulnud, mis seal juhtuma hakkab.

“Traditsiooniline suur ring ümber Betti Alveri mälestusmärgi moodustati veel enne, kui muusika mängima hakkas. Ning “Kodulaulu”, mille saatel ringiratast liigutakse, tuli mitu korda läbi mängida, sest ring ei tahtnud kuidagi laiali laguneda,” ütles kooliteatri Liblikapüüdja juhendaja ja üks “Tuulelaste” korraldajatest Lianne Saage-Vahur.

“Tavaelus lapsed sellist tunnet ei koge, sellepärast see ongi neile nii tähtis. Tänapäeva elus on suur ilu ja headuse defitsiit. Õnneks suudame seda siin veel pakkuda.” 

X luulepäevade “Tähetund” paremad

LAUREAADID:

  • Jõgeva kooliteatri Liblikapüüdja 6. klassi trupp (juhendaja Lianne Saage-Vahur); lavastus “Poisid ja plikad”;
  • Viimsi keskkooli trupp Eksperiment (juhendaja Külli Täht); lavastus “Maailm on päris, aga päris ongi mängult”;
  • Saaremaa ühisgümnaasiumi Kreputlased (juhendaja Rita Ilves); lavastus “Mis on see luuletaja luule?”
  • Orissaare gümnaasiumi Mo-teatrike (uhendaja Mare Noot); lavastus “Inetu”;
  • Paide ühisgümnaasiumi trupp Meeleolu (juhendaja Marju Mändmaa); lavastus “Maria sünnipäev”;
  • Jõgeva kooliteatri Liblikapüüdja 4. klassi trupp (juhendaja Lianne Saage-Vahur); lavastus “Mis sa seal teed?”. 

 

ERIPREEMIAD:

  • Eripreemia suure ühistegemise eest – Torma Kooli draamaring OFF “Mina, minu, sina, sinu … Meie!” (juhendaja Ülle Säälik);
  • Mängulise etenduse eripreemia – Jõgeva kooliteatri Liblikapüüdja 2. klassi trupp – “Nutikas lutikas” (juhendaja Lianne Saage-Vahur);
  • Poeetilise kujundikeele eripreemia – Jõgeva kooliteatri Liblikapüüdja 7.-9. klassi trupp – “Ainult hea toidab head …” (juhendaja Lianne Saage-Vahur).

 

(Auhinnatute täieliku nimekirja leiab MTÜ Tähetund kodulehelt www.tahetund.eu)

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus