Ühiskonna funktsioneerimiseks on vaja hästi toimivaid ja elujõulisi institutsioone, mis tagavad stabiilsuse ja arengu. Üheks olulisemaks riigi ülesandeks on tagada turvalisus, mis ei ole just lihtne, arvestades erinevaid mõjutegureid.
Füüsilise turvalisuse ehk inimeste elu, tervise ja vara kaitsmisel mängivad rolli ka sotsiaalse- ja majandusliku turvalisuse tagamine. Nii näiteks on alkoholi kuritarvitamine seotud riskidega, mis puudutavad inimese tervist, toimetulekut kui ka seaduserikkumisi. Sageli pole probleemid eraldiseisvad, vaid moodustavad üpris keeruka komplekti, mille lahtiharutamiseks on vaja rohkem kui üht inimest või organisatsiooni. Mitte ükski inimene või organisatsioon ei kontrolli täielikult olukorda, seetõttu ei saa asetada kogu vastutust vaid ühele isikule või asutusele.
Ressursse ei saa raisata
Eestis on jõutud arusaamisele, et inimeste ja varaga seotud turvalisuse suurendamiseks ning riigi julgeoleku tõhusamaks tagamiseks ei piisa vaid siseministeeriumi valitsemisala tegevusest, vaid see eeldab teiste valitsusasutuste, kohalike omavalitsuse, mittetulundus- ja erasektori partnerite kaasamist, kes läbi oma põhitegevuste toetavad suuremal või väiksemal määral kaudselt ka turvalisema elukeskkonna loomist.
Eesti ei ole nii rikas riik, et võib ressursse raisata organisatsioonide vahelisele rivaalitsemisele, kelle tegevus on omavahel seotud või vähemasti tugevalt mõjutatud. Edu võti on koostöö ja efektiivne juhtimine, kuid selle saavutamiseks on vaja ka selget nägemust, mida tahame saavutada ja millised on võimalused eesmärkide täitmiseks.
Positiivne on, et riigikogu fraktsioonid on koostanud visiooni, kuidas veelgi tõhusamalt turvalisust tagada. „Eesti turvalisuspoliitika põhisuunad“ on strateegia, mille juhtivateks põhimõteteks on ennetamine, koostöö, kaasamine, igaühe vastutus ja pikaajaline planeerimine.
Kaasamise põhimõte
Igaühe vastutus rõhutab esmatähtsana inimese enda vastutust ja kohustust oma seadusekuuleka käitumisega suurendada enda ja oma lähedaste ohutust ja turvalisust. Ka ametiisikud peavad oma otsustes arvestama, kuidas nende poolt tehtavad otsused ja rakendatavad meetmed mõjutavad turvatunnet ja turvalisust. Nii sõltub ohutu liiklemine inimesest endast kõige rohkem. Kuid ka kohalik omavalitsus saab tänavate ja liiklussõlmede planeerimisel ohtusid ennetada.
Kaasamise põhimõte toonitab, et korrarikkumisi ei ole võimalik vältida või märgatavalt vähendada üksnes täidesaatva riigivõimu abil. Turvalise elukeskkonna loomisesse tuleb kaasata ka elanikud, kohalikud omavalitsused, majandusringkonnad ja ühiskondlikud organisatsioonid. Heaks näiteks on naabrusvalve, tänu millele on võimalik inimestel ühiselt suurendada oma ümbruskonnas turvalisust.
Koostöö põhimõte toob esile vajaduse teha riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, mittetulundusühingute ja äriühingute ning inimeste vahel head koostööd nii riiklikul kui ka kohalikul ja elanikkonna tasandil. Hea koostöö tunnuseks on ühisosa leidmine avaliku korra kaitse tegevustes, nende tegevuste koordineeritud planeerimine ja elluviimine ning vastastikune konsulteerimine.
Oluline ka ennetustöö
Ennetus saab alguse iga inimese teadlikkusest planeerida oma enda elukorraldust selliselt, kus tõenäosus sattuda ohuolukordadesse on viidud miinimumini. Sotsiaalsete ennetusmeetmete kasutamine turvalisuse tagamiseks on enamasti odavam ja tulemuslikum kui olustikulised ennetusmeetmed ning ohtude tagajärgedega tegelemine. Heaks näiteks on suitsuanduri kampaania, tänu millele on sel aastal vähenenud tulekahjudes hukkunute arv.
Pikaajalise planeerimise põhimõte paneb rõhku asjaolule, et korrarikkumisi ei ole pikemas perspektiivis võimalik vältida või märgatavalt vähendada üksikabinõusid rakendades. Ühiskonna turvalisuse suurenemine on võimalik vaid koordineeritud ja pikaajalise töö tulemusena. Ennekõike tähendab see järjepidevat eelarve planeerimist ja väliskeskkonna muutuste arvestamist ning avatud mõtlemist uute lahenduste leidmiseks. Inimeste turvalisuse huvides ei ole võimalik kokkuhoid päästjate ja politseinike palgakulude ega töökeskkonna ja tegevuskulude arvelt. Kuigi ennetustööga saame riske ennetada, peab valmisolek olema kõrge. Suitsuandur võib säästa elusid, kuid ei kustuta majasid.
AARE TARK
Vandeadvokaat, siseministri siseturvalisuse nõukoja esimees
