“Kes Lutsu ei loe, see veini ei saa,” kordas Joosep Toots alias Janek Varblas, kui külalisi Torestil Põltsamaa veinivaadi juurde liiga palju kippus saama. Aga külalisi jätkus Jõgevamaa boksi nii Palamuse muuseumi koolitoakesse kui ka Põltsamaa lettide ning Vooore külalistemaja stendi juurde kogu aeg, nii et kolmel päeval kohal olnud pidevast rääkimisest kergeid lihasekrampe hakkasid saama.
Vahelduseks esitasid Palamuse kihelkonnakoolimuuseumi direktor Aarne Tegelmann ja sama asutuse arendus- ja projektijuht Janek Varblas paar säravat kupleed ja messipublik pidi tahes-tahtmata seisatama, et kõigest kaunist osa saada.
Kõrval Setomaa boksis esinenud leelotajad tõmbasid küll hetkeks tähelepanu endile, kuid huvilised ei lasknud end pikalt eksitada. Aga kui hiidlaste “Iiu Kala Bänd” oma järjekordset etteastet alustas, olid muidugi kohe nemad publikumagnetiks.
Põhirõhk Põltsamaa linnal
Tänavu oli turismimessil põhirõhk Põltsamaa linnal. See kajastus juba boksi kujunduses: seinal oli Põltsamaa lossihoovi kujutav suur taustapilt. Ka riietuses lähtuti Põltsamaast kui kuningalinnast, sest kõik messile sõitnud daamid kandsid vastavaid rõivaid.
Põltsamaa muuseumi juhataja Rutt Tänav ütles, et kõige menukam oli kahtlemata Põltsamaa vein. Ja just kaasatoodud vein sai juba esimese messipäeva ehk reede õhtuks otsa, nii et tuli juurde tuua. “Õnneks oli veini Tallinnast võimalik saada,” lisas Tänav. Menukas oli ka E-Piima juust.
Laupäeva hommikul peeti turismimessi suurel laval maha Põltsamaa teemaline viktoriin, kümnele küsimusele oli kokku välja pandud kümme auhinda ja ikka nii, et iga õigesti vastanu sai auhinna. Needki olid küsimuste temaatikaga seotud: kui taheti teada midagi juustutootmise kohta, oli auhinnaks juust, kui aga veinitehase kohta, siis vein. Lossipäeva kohta käivatele küsimustele õiged vastused andnud said lossi kohta käiva trükise, “Lühhikese Õppetuse” kohta õige vastuse andnud selle trükise ja käsitöö teemalistele küsimustele õigesti vastanud rahvuslikku käsitööd. Rutt Tänav võis vastajatega rahule jääda, sest Põltsamaa kohta teati üsna palju.
Menukid siidist ja vildist roosid
Kersti Pook Käsiteokojast ütles, et kõige menukam kaup messil on siidist ja vildist roosid. Hästi läksid kaubaks ka Põltsamaa roosiaiast korjatud roosi õielehtedest valmistatud seebid, mida saab osta ainult Käsiteokojast. Tegemist on just Põltsamaa linna jaoks tehtud seebiga.
Huvi Käsiteokojas toodetu vastu on suur ja inimesed küsisid Kersti Poogi sõnul väga tihti, et miks põltsamaalannad oma kaupa rohkematel näitustel ei paku. “Oleme ainult kahekesi Katre Arulaga, rohkem ei jõua välja tulla, tööd on ka vaja teha,” tõdes Kersti Pook.
Tema sõnul käivad nad Katrega suvel rohkem laatadel. “Meil on soovitatud palgata endale töötajaid, kuid see poleks siis enam see kaup, mida praegu pakume,” tõdes Pook.
Käsitöölaat ja Lossilaat on Käsiteokoja korraldada, sinna ei võeta peale käsitöö muud kaupa üldse müügile.
Käsiteokoda on Tourestil esimest korda. “Kohalikku käsitööd on väga paljudes boksides,” tunnistas Kersti Pook. Tema sõnul midagi väga erilist silma ei ole hakanud, kuid paikkonna omapärale rõhutakse igal pool. Kuigi Tallinna inimesele võib tunduda, et Põltsamaa või Põlva, mis vahet seal on. Kui pealinnast eriti välja ei minda, siis ongi ükskõik. Kersti Pook soovitas igal juhul enne Pariisi minekut Nuustakul ära käia ja vahepeal Põltsamaal jalga puhata.
Koostöö Leeduga
Voore külalistemaja juhataja Tiiu Kalling kinnitas, et messile tulekust on neil väga palju kasu. “Oleme muidugi ka korralikult ette valmistanud, kuigi oleksime võinud veel põhjalikuma kodutöö teha. Näiteks ei taibanud me, et venekeelseid voldikuid võinuks olla kordi rohkem kaasas, kui meil on. Õnneks oskavad kõik meie töötajad vene keelt, see aitab palju,” lisas ta.
Kallingu kinnitusel said nad kontakte mitme välisriigi esindajate ja reisibüroodega. “Leedus näiteks on sarnane programm meie Visit Estoniaga. Hakkame leedulastega koos töötama, nad on Eestist väga huvitatud.”
Jõgevatrefi korraldaja Igor Ellisson ütles, et temal oli väga töine mess — nagu igal aastal. Mootorrattaid seekord boksis ei olnud, kaasa oli võetud televiisor ja videofilm mullusest rahvusvahelisest motomatkajate kokkutulekust Jõgevatreff. “Esindasin ka Kuremaa puhkekeskust ja huvi meie vastu oli päris suur. Meie maakonna boksis oli väga töine meeskond,” kinnitas Ellison.
Jõgevamaa turismikonsultant Anneli Villem ütles, et Kalevipoja komme kulus messil kolm kasti ehk 18 kilo. “Huvi meie vastu oli suur,” lisas ta. Nüüd jääb ainult loota, et üha rohkem külalisi käesoleval aastal ka Jõgevamaale tee leiab.
Tuleval aastal peaks Tourestil Jõgeva boksis domineerima külma- ja jõuluvanalinn Jõgeva, ja aastal 2012, kui täitub 125 aastat kirjanik Oskar Lutsu sünnist ning sada aastat “Kevade” esmatrükist, domineerib kindlasti Palamuse.
Eesti suurim ja pikimate traditsioonidega turismimess
*Tourestile oli registreerunud üle 400 firma ja organisatsiooni kokku 25 riigist
*Reedest pühapäevani külastas messi kokku 23 734 inimest, mis on rekordarv
*Touresti avapäeval käis messil 5914 inimest
*Teisel päeval oli külastajaid 12 561
*Viimasele päevale jagus külastajaid 5259
*Messikülastajate hulka ei ole arvestatud eksponente ning väikesi lapsi
*Mullu käis reisimessil 23 465 inimest.
*Alates 1991. aastast toimuvat messi Tourest korraldab Eesti Turismifirmade Liit koostöös EASi Turismiarenduskeskusega
Allikas: korraldajad
HELVE LAASIK
