Augustis võttis Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus vastu külastuskeskkonda arendavaid projekte, millega taotletakse toetust Euroopa Regionaalarengu Fondi poolt rahastatavast piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmest. Kui Jõgevamaalt esitati sellesse taotlusvooru neli projekti, siis kogu Eestist laekus neid 127 ning taotluste kogusumma ületab meetme võimalusi enam kui kümnekordselt.
127 EASile esitatud projektiga taotletakse ühtekokku 2,7 miljardit krooni, meetme äsjalõppenud vooru eelarve on aga vaid 200 miljonit krooni. Nelja Jõgevamaalt esitatud taotlusega küsitakse raha ühtekokku 98 376 570 krooni. Et
Mustvee linnavalitsus taotleb piirkondade konkurentsivõime programmist raha Mustveesse reisi- ja jahisadama väljaehitamiseks.
“EASilt taotleme 38 miljonit krooni, millele lisandub 16 miljoni ulatuses oma- ja kaasfinantseeringuid,“ ütles Mustvee linnapea Urmas Laur. Esitatud projekt näeb tema sõnul ette Mustvee jõe mõlemale kaldale kai väljaehitamist ja viiekorruselise jahisadama hoone rajamist, samuti jõe süvendustöid ja supelranna rajamist.
“Sellega, et vabariigi valitsus andis möödunud nädalal nõusoleku sadama rajamiseks vajaliku maa linnale üleandmiseks, sai kõrvaldatud üks oluline takistus sadama projekti teostumise teelt: projekti rahastamise olulisim eeldus oli nimelt see, et maa kuuluks rahataotlejale või tal oleks selle maa kasutamiseks pikaajaline leping,“ ütles Mustvee Kesk-Peipsi Sadama Sihtasutuse nõukogu esimees Aivar Kokk. “Projekt ise peaks olema aga nii hästi koostatud, et ma ei näe mingit põhjust, miks see rahastamist ei peaks leidma.“
Kui raha peaks sellest taotlusvoorust siiski tulemata jääma, esitatakse see järgmises voorus uuesti ning otsitakse ka teisi programme, kust raha taotleda. Seda enam, et piiriülestest koostööprogrammidest on nii või naa plaanis lisaraha taotleda. Aivar Koka sõnul annab sadama valmimine piirkonda juurde töökohti ning annab senisest palju suuremale hulgale inimestele põhjuse ja võimaluse avastada enda jaoks Euroopa suuruselt neljas järv Peipsi.
Avardab teenuste valikut
Sihtasutus Põltsamaa Lossi Arendus on esitanud EASile 39 miljoni kroonise projektitaotluse. Kui raha saadakse, siis renoveeritakse selle eest konvendi abihoone, milles tegutsevad praegu Põltsamaa kunstikool, galerii pART, käsiteokoda ja pressimuuseum. Varemetes seisev konvendihoone on plaanis konserveerida ning rajada sellele torn koos vaateplatvormiga. Korrastada on plaanis ka ringmüüri ja väravahoonet.
“Lossihoovi hoonete praegune ruumiprogramm ei võimalda seal enam uusi teenuseid välja arendada,“ ütles Sihtasutuse Põltsamaa Lossi Arendus juhatuse liige Maimu Kelder. “Näiteks tasapisi tegevust alustanud pressimuuseumil on üsna keeruline ennast edasi arendada hoones, mille elektrisüsteem on amortiseerunud ja katus tilgub läbi. Kunagise restorani Konvent ruumid on meil aga plaanis ümber ehitada nii, et neis saaks kuni 180 inimesele nüüdisaegset konverentsiteenust pakkuda.“
Ka Maimu Kelderi kinnitas, et kui selle programmi sellest taotlusvoorust raha tulemata jääb, hakatakse otsima teisi allikaid, sest lossihoovi tuleviku seisukohalt on kavandatud ettevõtmised üliolulised.
Palamuse kihelkonnakoolimuuseumi taotlus on võrreldes kahe eelmisega mahult poole väiksem: muuseum küsis EASilt ligemale 18 miljonit krooni, et ehitada praegu muuseumi koduks oleva vana kihelkonnakooli hoone kõrvale välja kaasaegne külastuskeskus. Keskusesse on plaanis rajada ekspositsiooniruumid, õppeklassid, filmituba, avatud raamatukogu ja fondihoidla, infopunkt, kohvik, muuseumitöötajate kabinetid ning töökojad, kus peale muuseumile kuuluvate esemete restaureerimise saaks korraldada ka restaureerimiskursusi. Kogu projekt, mille maht on koos oma- ja kaasfinantseeringuga 21,5 miljonit krooni, näeb aga ette ka vana kihelkonnakoolihoone rekonstrueerimist ning selle olustikulise ekspositsiooni täiendamist. Praegu pole muuseumis näiteks võimalik ülevaadet saada köstripere elutingimustest.
Päästaks ruumipuudusest
“Uus külastuskeskus võimaldaks meil välja rabelda meid juba ammu painavast ruumikitsikusest ning annaks meile võimaluse publiku jaoks kaasaegsel viisil
Kui raha seekord ei tule, jäädakse ka Palamuse muuseumis paremaid aegu ja teisi võimalusi ootama.
EASi ettevõtluskeskkonna divisjoni direktori Monica Hankovi sõnul on kogu Eestist esitatud taotluste valdkondlik jaotus üsna ühtlane: soovitakse arendada ja rajada uusi spordiobjekte, muuseume, erinevaid külastuskeskusi ja teemaparke, parendada sadamate tugiinfrastruktuuri, rekonstrueerida ja avada külastajatele mõisaid ja kirikuid üle Eesti.
“Seekord on taotlusi enam kui kümme korda suuremas mahus kui vooru eelarves raha. Rahastamisotsuse tegemisel lähtutakse sellest, kas väljaarendatavad objektid pakuvad põnevat ja atraktiivset osaluselamust ning tekitavad motivatsiooni ka teisest Eesti otsast kohale sõita,“ selgitas Monica Hankov. “Meie eesmärgiks on hindamisel välja sõeluda need külastus- ja puhkeobjektid, millesse investeeritav kroon kasvatab võimalikult palju antud piirkonna turismitulusid.“
Taotluste rohkuse tõttu võtab nende menetlemine tavapärase kolme kuu asemel kindlasti mõnevõrra rohkem aega. Nii et rahataotlejail tuleb nende jaoks väga tähtsat otsust, kas “rahalaev“ tuleb või ei, päris kaua oodata. Kui eelpool kirjeldatud projektid rahastamist leiaksid, annaks see igatahes tubli tõuke turismi edenemisele Jõgevamaal.
RIINA MÄGI
