Põltsamaal peetud Uno Naissoo laulukonkursil olid edukad ja menukad Türi ansamblid, kes oskasid kuulajaid võluda ja kelle repertuaaris oli väga erinevat tüüpi laule.
Põltsamaal on saanud traditsiooniks korraldada igal aastal märtsis Uno Naissoo laulude konkurss vokaalansamblitele. Tänavusele, järjekorras neljandale konkursile oli kogunenud 13 ansamblit Eesti eri paikadest.
Pani muusikuid innuga oma tööd tegema
Muusikasündmuse avasõnad lausunud kultuurikeskuse direktor Irja Targama ütles, et me kõik oleme siia maailma sündinud kordumatutena, paljudest kujunevad silmapaistvad isiksused. Üks väga eredalt meelde jäänud inimene oli muusik ja helilooja Uno Naissoo, kes on loonud laule, mida meist väga paljud kaasa laulda oskavad.
Kõik need, kes heliloojat mäletavad, meenutavad esmajoones tema alatist ruttamist. Tuntud muusik ja dirigent Peeter Saul on Uno Naissoo kohta öelnud, et ta oli kena inimene ning hea südamega. Uno Naissoo positiivne suhtumine pani Sauli sõnul kõiki muusikainimesi oma tööd innuga tegema ja seda armastama.
Uno Naissoo on Eesti muusikale kinkinud üle 400 helitöö väga erinevates žanrites ning tema looming on äratuntavalt isikupärane. Laulud “Mu kodu”, “Õnne algus”, “Palus pohli punetab”, “Märtsis algas mai”, “Tule minu valevasse purjepaati” ja paljud teised kõlavad üha uute artistide esituses ja uutes seadetes.
Värsked ja kordumatud
Uno Naissoo ei kuulunud nende heliloojate hulka, kes kord avastatud leidu aastast aastasse kasutavad, vaid iga laulu jaoks leidis ta uue muusikalise lahenduse. Seetõttu on tema laulud alati värsked ja kordumatud. Laulutekstide osas leidis ta endale head koostööpartnerid. Need olid Heldur Karmo, Leelo Tungal, Hando Runnel ja paljud teised tuntud poeedid.
Uno Naissoo õde Ksenia rääkis, et tema vend oli väga sõbralik ja vaoshoitud inimene, kes kunagi kedagi ei halvustanud. Ansambli- ja lauluproovil ei riielnud ta kellegagi ega öenud pahasti, vaid tegi vajadusel lihtsalt heatahtliku märkuse. Ksenia meenutas suure südamesoojusega oma lapsepõlveaega, kus kõigi perekondlike sündmuste juurde kuulus muusika. Uno mängis klaverit ning tema, õde Viia ja ema laulsid.
Tuntav edasiminek
Eelnenud Naissoo laulude konkurssidel kuulaja rollis olnud Põltsamaa lasteaia “Mari” juhataja Tiia Kaeramaa oli seekord palutud žüriisse. Ta on ka ise aastaid ansamblites ja koorides laulnud ja selline ansamblite konkurss on talle tema enda kinnitusel üks Põltsamaal korraldatavatest lemmiksündmustest. Tiia Kaeramaa tõdes, et nelja aasta jooksul on ansamblite arengus toimunud tuntav edasiminek.
Žürii oli hinnates üksmeelne nais- ja meesansamblite osas, segaansamblite puhul oli neil vaidlemist rohkem.
Kaeramaa sõnul kasutasid nad ansamblite hindamisel Eurovisiooni punktisüsteemi, mis muutis otsuste tegemise lihtsamaks. Selle süsteemi kohaselt andis žürii iga kategooria kolmele paremale punkte vastavalt 12, 10 ja 8 ning alates seitsmest ühekaupa allapoole.
Tiia Kaeramaa tõi positiivsena esile laulude huvitavaid seaded. Eriti tõstis ta esile Türi ansambleid, kes oskavad kuulaja ära võluda, kuid samas on neil välja pakkuda väga erinevat tüüpi laule, mis räägib muusikakollektiivide heast tasemest.
Võistluse paremad
*Parim naisansambel – Türi kultuurikeskuse naisansambel “Naized”
*Teine koht Kamari Haridusseltsi naisansamblile, kolmas koht Räpina naisansamblile “Fanni”
*Parim meesansambel – Türi kultuurikeskuse meesansambel “Avaja”
*Teine koht ansamblile “Pikapäevarühm”, kolmas koht Palamuse meesansamblile
*Segaansamblite seas oli parim Jõelähtme valla segaansambel “Annabre”
*Teise koha jättis koju Põltsamaa kultuurikeskuse segaansambel
*Parima juhendaja tiitliga pärjati Siret Heinaste ja Ave Avamere Türilt
*Parima saatja eripreemia sai Riivo Jõgi
*Parima Uno Naissoo laulu esitaja tiitli pälvis Jõelähtme valla segaansambel “Annabre”
*Eripreemia pälvis Kuusalu rahvamaja seenioride ansambel “Viisiveeretajad”
i
TOOMAS REINPÕLD
