Laupäeval Jõgeval peetud rahvusvahelise lõõtspilli-, suupilli- ja akordionifestivali raames olid muusikakoolis avatud töötoad, kus sai tuntud pillimeeste juhendamisel neid pille mängima õppida.
“Mina, Aivar Teppo ja Toomas Ojasaar tuletasime meelde, mida me ise kord esimeste lugudena õppisime, ja tutvustasime neid palu lõõtsahuvilistele,” rääkis tuntud lõõtspillivirtuoos Juhan Uppin. Sellised lood on näiteks “Savikoja venelane” ja “Sinililled”. Õnneks on meil muusikakoole, kus saab eesti lõõtspilli õppida. Samuti on võimalik pillimäng selgeks saada ka lõõtspilliseltside kaasabil või kursusustel. Sellised kursused toimuvad näiteks Põlvas, Viljandis ning mina algatasin need Tallinnas. Õppima on tuldud erinevatest Eestimaa paikadest. Enamasti soovivad lõõtspillimängu õppida või oma mänguoskusi parandada keskealised inimesed, kellele sobib hästi just klubiline õppimisviis,” rääkis ta.
Pillimängu põhitõed
Akordionist Andres Murumets nentis, et pillimängu õppimisel on esmane eeldus huvi, aga peab oskama ka heli tekitada ning repertuaari valida. “Oluline on ka tajuda, missugust lugu ühes või teises olukorras mängida sobib. Kui viibisin Norras kuningriigi juubelipidustustel, paluti teiste pillimeeste seas ka minul mõni lugu mängida. Esitasin paar Raimond Valgre pala ning ka soome ja rootsi lugusid, ” rääkis Murumets, kes on õpetanud paljusid pillimehi, nende hulgas ka ansambli Justament liikmeid.
Itaalia akordion või eesti lõõts
“Pidades silmas, et õpetajateks olid oma ala meistrid ja õppimine oli tasuta, võinuks loota, et pillimänguõppijaid koguneb rohkemgi,” avaldas arvamust Jõgeva muusikakooli pärimusmuusika õpetaja Eha Niglas.
Festivali kontserti Jõgeva kultuurikeskuses juhtis Tabivere kandist pärit näitleja ja muusik Elmar Trink, suupilliklubi Piccolo üks asutajaid. Muusikalist külakosti toodi Pärnust seekord ansambliga Piccolo Folk.
“Vaatame siis, kumb kõlab paremini, kas Itaalia päritolu akordion või eestimaine lõõts,” ütles Trink. Humoristliku võrdluse põhjuseks oli asjaolu, et jõgevalane Johannes Haav mängis mõned palad Itaalia päritolu akordionil, Juhan Uppin, Aivar Teppo ja Toomas Ojasaar mängisid aga koos lõõtsalugusid.
Missugune pill peale jääb, sõltub ennekõike sellest, mida keegi kuulata soovib, ” avaldas Johannes Haav omakorda naljatoonis arvamust.
Laste- ja noortekollektiividest esinesid kandleansambel Võru muusikakoolist ning Eha Niglase käe all Jõgeva muusikakoolis rahvapille õppivad Nöpsid ja Tuustarid ehk pisemate ja suuremate ansambel.
Viisi võttis üles ka Jõgeva maakonna rahvamuusikaorkester.
Kaheksandat korda toimunud lõõts-ja suupillifestivali, mis kolmandat korda sai teos Jõgeva kultuurikeskuses korraldas Põltsamaa muusik Eduard Einmann. Jõgeva kultuurikeskuse juhataja Airit Rütter tänas kõiki, kes traditsiooniks kujunenud muusikasündmuse kordaminekule kaasa aitasid.
i
JAAN LUKAS
