Sotsiaaldemokraatide tõus erakondade populaarsustabeli tippu on ajanud hirmu nahka Reformierakonnale, kes on rakendanud oma propagandavankri ette maksuteema, kus küll domineerivad valed ja poolvaled. Sotsiaaldemokraate rünnates “unustatakse” ära tõsiasi, et Reformierakond on lubanud alati enne valimisi maksukoormust langetada, kuid võimul olles on ta kergitanud nii käibemaksu, riigilõive, töötuskindlustusmakseid kui ka aktsiise.
Sotsiaaldemokraadid on sisuliseks ja argumenteeritud maksudebatiks valmis. Meie lähtekohaks on, et maksud on kõigest vahend eesmärgi saavutamiseks. Samuti leiame me, et maksud peavad olema nii madalad kui võimalik ning et maksukoormus peab jaotuma tuluteenijate vahel senisest õiglasemalt.
Regionaalne tasakaalustamatus
Eesti on täna silmitsi rea väga valusate sotsiaal-, haridus- ja regionaalprobleemidega. Sotsiaaldemokraadid ei kavatse leppida tuhandete vaesuses elavate laste, üha süveneva haridusliku kihistumise, päästekomandode sulgemise ja regionaalse tasakaalustamatusega.
Seepärast oleme me ka ausalt välja öelnud, et ilma maksupoliitikat muutmata pole võimalik ühiskonda positiivset murrangut tuua. Seda enam, et juba mõne aasta pärast, kui eurotoetuste ja muu välisraha osakaal eelarves kokku kuivab, kujuneb tänase maksukoormuse juures Eesti riigi ülevalpidamisest tõeline mustkunst. Me oleme teinud ettepaneku seada paremat palka saavatele inimestele tuhandet eurot kuus ületavale tuluosale sisse 26-protsendiline tulumaksumäär. Mäletatavasti kehtis seesama 26 protsenti kõigile kuni 2004. aastani ja midagi hullu polnud siis lahti.
Meie poolt välja pakutud maksumuudatuste kritiseerimisel on paremerakonnad keskendunud inimeste kõige madalamate instinktide väljatoomisele, käsitledes astmelist tulumaksu aŽpriori kui edukatele inimestele suunatud riiklikku karistust, mis pärsib edasipüüdmist.
Teatud palgaosale kõrgem maksumäär
Sotsiaaldemokraatide hinnangul on teatud palgaosale kehtiv kõrgem maksumäär ennekõike vahend üldiste hüvede ja ühiskonna sidususe suurendamiseks. Jõukamate panuse suurenemine võimaldab kasvatada endaga toime tulevate inimeste hulka. Nii, nagu perekonnas võtab rohkem teeniv pool enda kanda suuremad kulutused, on ka paremal järjel inimestel ühiskonnas teatud veduri roll täita. Võiks isegi öelda, et seisus kohustab, kuigi seisusi meil pole.
Praegune ühetaoline tulumaksusüsteem võtab aga igalt tulusaajalt täpselt ühe ja sama mõõdu järgi, tegemata vahet, kas tegu on miljonäri või miinimumpalka saava töötajaga, Tallinna kröösuse või Võrumaal tegutseva FIEga.
Levinud sõnakasutuse kohaselt nimetatakse madalama maksukoormusega riiki “kõhnaks” või “õhukeseks” ja kõrge maksukoormusega riiki “paksuks”. Ka Eurostat reastab Euroopa Liidu riike maksukoormuse järgi ja nõnda on lihtne must-valgeid hinnanguid anda.
Tegelikkuses ei anna sellised hinnangud riikide olukorrast adekvaatset pilti. Kellelegi pole saladus, et kõrge maksukoormusega Soome on eestlaste jaoks esimene väljaränderiik. Soome minnakse massiliselt tööle vaatamata seal kehtivale astmelisele tulumaksule, millega Reformierakond inimesi hirmutab.
Heaolu sõltub majanduse arengust
Riikide võrdlemisel on targem keskenduda mitte maksuprotsentidele, vaid kogutava maksuraha eest pakutavatele avalikele teenustele ja nende kvaliteedile. Maksuraha ei koguta ju raha enda, vaid avalike hüvede ja teenuste pakkumise eesmärgil. On vaieldamatu tõsiasi, et maksuprotsentide suurus või väiksus ei määra ära riigi edukust. Eestisse ülekantult tähendab see, et madal maksukoormus ei saa olla meie püsiv konkurentsieelis, nii nagu ei saa ka madal palk olla toimiv äriidee.
Üheülbaline maksusüsteem võib ju olla lihtsalt administreeritav, kuid see ei vasta enam Eesti vajadustele. Keerukamaid lahendusi ei maksa pidada halvaks ainult sel põhjusel, et need on keerukamad. Kui me saame selle tulemusel õiglasema maksusüsteemi ja kõikjal Eestis kasvava majanduse, tasub see samm end kindlasti ära.
Inimeste heaolu ei sõltu sellest, milline on maksunumber või eelarve tasakaal. Inimeste heaolu sõltub riigi majandusarengust ja elukeskkonnast.
i
KALVI KÕVA, riigikogu maaelukomisjoni esimees, SDE
