Palamuse kihelkonnakoolimuuseumil on kombeks alustada uut aastat ülevaate andmisega sellest, missuguste esemete, dokumentide, fotode ja raamatute võrra muuseumi kogud eelmise aasta jooksul täienesid. Põnevam osa laekunust pannakse välja traditsioonilisele tulmenäitusele.
Ühtekokku täienesid Palamuse muuseumi kogud möödunud aastal 303 ühiku võrra. Lisaks neile lisandus trükiseid käsiraamatukokku, mida muuseumi fondi osaks ei loeta. 158 eset, trükist, käsikirja, uurimistööd, fotot, filmi ja dokumenti sai muuseum mullu annetusena, ülejäänu hankis ise.
“158 annetust ja 40 annetajat on üsna tavaline arv: umbes samas mahus oleme kogudele oma sõpradelt igal aastal täiendust saanud,” ütles muuseumi varahoidja Reele Kuuse. “Üht-teist laekus kõigisse meie kogudesse. See, mille näitusele välja panime, peaks pakkuma igas vanuses muuseumikülastajatele rohkesti äratundmisrõõmu, sest eksponeeritud on nii Palamuse piirkonna ajaloo, Oskar Lutsu loomingu kui ka inimeste igapäevaelu, töö ja harrastustega seotud materjale.”
Eesti lapsed on näiteks aastakümneid mänginud selliseid lauamänge nagu “Tsirkus” ja “Lend kuule”, ent eriti “Tsirkuse” puhul varieerub kujundus vastavalt valmistamisajal kehtinud esteetilistele põhimõtetele. Tulmenäitusel võib näha ja isegi mängida 1978. aastal Kohtla-Järve trükikojas Kaevur valmistatud “Tsirkust” ja “Lendu kuule”, mille annetas muuseumile Palamuse Gümnaasiumi logopeed Sirje Kiis.
Tehnikahuvilistele pakub kindlasti huvi Tapal elava muusikaõpetaja Jüri Tüli annetatud vana voolumõõtja, mis toodetud Saksa firmas
Töökorras on ka viis aastat tagasi Haljalast Palamusele kolinud Maie Posti annetatud malekell.
“Minu kadunud abikaasa Mati Post oli päris tugev maletaja ning temast järele jäänud malekell on kasutusel olnud nii võistlustel kui ka kodustes malelahingutes. Neid pidas abikaasa kas poja või naabrimehega. Mina eriline maleasjatundja pole,” ütles Maie Post.
MuIS aitas
Palamuslased Aive Sillaste ja Hannes Tilk annetasid muuseumile aga sellised vanad esemed, mille otstarvet nad ise ei teadnudki. Ei osanud nende otstarvet esimese hooga ära aimata ka muuseumitöötajad, ent nemad vähemasti teadsid, kust abi otsida.
“Sellises olukorras võib abi olla paar aastat tagasi käivitatud muuseumide infosüsteemist MuIS,” ütles Reele Kuuse. “Kui mõnel teisel MuISiga ühinenud muuseumil on sarnane ese olemas ning selle foto vastavasse andmebaasi sisestatud, siis ei kulu eseme otstarbe kindlaks tegemiseks just väga palju aega ja vaeva.”
MuISi abil tehtigi kindlaks, et Ave ja Hannese annetatud metallesemeid kasutati omal ajal lauakatmisel söögiriistade, st nugade, kahvlite ja lusikate hoidikutena. Veel kinkisid Ave ja Hannes muuseumile vana foto, mille kohta on küll teada, et see pärineb aastast 1897, ent mis hoonet see kujutab ja kus see hoone asub/asus, vajab alles kindlakstegemist.
“Näitusele väljagi panime selle foto lootuses, et keegi oskab selle kohta mingeid selgitusi anda,” ütles Reele Kuuse. “Lisainfot loodame saada mõne teisegi eksponaadi kohta. Näiteks annetas Ilse Koolmeister meile valiku Leo Osvald Kuusikule kuulunud tuletõrjuja rinna- ja mütsimärke, ent mõne märgi puhul pole teada, millal ja missugustes organisatsioonides need kasutusel olid. Palamuse Vallavara juhataja Enn Kivi poolt meile annetatud 1954. aastal koostatud Palamuse külanõukogu piirkondade kaardi puhul tahaksime aga teada, kes, milleks ja kuidas selle kaardi koostas ning mida tähendavad sellel kasutatud tingmärgid.”
Õpikud ja uurimused
Alati on muuseumil varahoidja sõnul hea meel vanade kooliõpikute ja Palamuse piirkonda puudutavate uurimuste üle. Mullu annetati muuseumile taas nii esimesi kui ka teisi. Tartumaal elav Pille Arold annetas näiteks oma uurimuse Palamuse kihelkonna naiste ja meeste rahvarõivastest, mis täiendas tema Tartu rahvarõivakooli lõputööd. Helma Kaeval tõi muuseumile oma uurimuse Visustis tegutsenud saksa algkooli kohta, Sandra Kaasik aga uurimuse Palamuse kiriku kohta. Viimane on kirjutatud just Palamuse muuseumi kogudes leiduva materjali põhjal, nii et antud juhul oli kasu vastastikune: kirjutaja sai muuseumilt materjali, muuseum vastutasuks koopia uurimusest.
“Eriti vahva käsikirja saime Ellen Randojalt, kes on asunud kirja panema oma lapse- ja koolipõlvemälestusi,” ütles Reele Kuuse. “Esimese, meieni jõudnud osa põhjal võib öelda, et kirja on need pandud väga mõnusas ja muhedas stiilis. Loodetavasti viitsib kirjutaja alustatut jätkata.”
Muuseumile on oma loomingut annetanud ka siin näitusi eksponeerinud kunstnikud. Näiteks mullu juunis muuseumi ärklisaalis oma Vooremaa maastikest ja muusikast inspireeritud fotograafika tehnikas kompositsioone näidanud Küllike Pihlap ja Tõnis Laanemaa kinkisid kaks näitusetööd muuseumile. Muuseumi esimene direktor Vaike Lapp annetas aga oma tütre Helle Mendriku laastutaiese, mis inspireeritud Teele uisutama mineku ja läbi jää kukkumise stseenist “Kevades”.
Mitmesuguseid muuseumile annetatud trükiseid kavalehtedest ja voldikutest mahukate raamatuteni ei jõua siinkohal üles lugedagi, samuti kõiki fotosid ja dokumente. Küll aga tasub mainida, et paljud muuseumi sõbrad teevad annetusi lausa igal aastal ning on ka kõigi tulmenäituste avamisel kohal. Ning kui tulmenäituse avamisel kurta, et muuseum mõnest esemest puudust tunneb, siis võib tänu osavõtlikule kuulajaskonnale probleem väga kiiresti lahenduse leida.
“Mulluse näituse avamisel kurtsin näiteks, et meil oleks vaja diaprojektorit, millega meile annetatud vanu diapositiive ehk slaide näidata,” ütles Reele Kuuse. „Vaid nädal hiljem tõigi Palamuse lähedal elav Heidi Kärmas meile soovitud aparaadi.”
Aparaat lasti näituse avamisel käikugi: selle abil vaadati ära 1980. aastatel Eestis tegutsenud sovhoostehnikume tutvustav slaidiprogramm.
“Täname kõiki annetajaid ning teadmiste jagajaid, tänu kellele on võimalik koguda, säilitada ning rahvale kättesaadavaks teha meie kultuuripärandit!” ütles Reele Kuuse.
i
RIINA MÄGI
