Viimase paarikümne aasta jooksul on meie ümbruskond väga muutunud. Kui vaadata näiteks Tallinna kesklinna, siis pole ime, kui mõni päristallinlanegi ära eksib, sest kõik ehitised on uued ja vanad lammutatud. Lammutamine ja uuega asendamine käib ka Jõgevamaal.
Muutustelaine on niisamuti üle käinud väiksematest asulatest ning mõnigi tuttav hoone on kadunud. Enamasti kaovad kasutuna seisvad majad ja rajatised. Vältimaks seda, et nad silma ei riivaks ega ohtlikuks muutuks, on nende likvideerimiseks kasutada vastavad abinõud. Siinjuures on äärmiselt tähtis, kelle omandisse või kelle maa peale lammutatavad majad jäävad. Lihtsam on lugu valla omandis olevate rajatistega, kuid mitte kõigiga. Vald saab nende likvideerimiseks küsida toetust Kredexilt, kellel on kohalikele omavalitsustele spetsiaalne lammutustoetus.
„Lammutustoetuse eesmärk on aidata kohalikul omavalitsusel lammutada kasutusest väljalangenud hooneid või rajatisi, mida ei kasutata ja mis on muutunud varisemis- või tuleohtlikuks ning mille renoveerimine või võõrandamine pole otstarbekas,“ seisab toetuse kirjelduses Kredexi kodulehel.
Kredexi paljude teistegi toetuste haldur Aire Oolup rääkis, et omavalitsuste huvi on suur ja selgitusi tuleb jagada palju, sest mai keskel muutus toetuse saamine taotlejale soodsamaks. Toetuse määr on samuti suurem ning ka objektide ring on laiem. „Pärast määruse muutmist on huvi kasvanud, aga ka enne oli see päris suur,“ leidis Oolup.
Oolup meenutas, et kui lammutustoetust jagama asuti, said omavalitsused lammutada ainult nende endi omandisse kuuluvaid elamuid. Siis toetuse piir laienes ning juurde tulid haridus- ja teadushooned, kuigi selliseid hooneid on Oolupi sõnul nende omanduses suhteliselt vähe.
Omaosalus 10 protsenti
„Pigem on vanad vabrikud, korstnajupid ja sellised rajatised. Tegime laienduse ka seepärast, et saaks kõik selle, mis silma riivab ja eluohtlik, maha võtta. Nii muutub elukeskkond ilusamaks ja turvalisemaks,“ ütles Oolup.
Toetus on mõeldud kasutusest väljas, munitsipaalomandisse kuuluva või hoonestusõigusega koormatud kinnistul asuva hoone või rajatise osaliseks või täielikuks lammutamiseks. Samuti kaetakse lammutusjäätmete käitlemise ja krundi korrastamisega, sealhulgas haljastamisega seotud kulud.
Toetuse määr on kuni 90 protsenti toetatavate tegevustega seotud abikõlblikest kuludest. Omaosalus on 10 protsenti. Toetust saab taotleda vastavalt omavalitsuse soovile ja vajadusele ning tegevus tuleb viia ellu 12 kuu jooksul alates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. See kehtib taotlustele, mis rahuldatakse kuni käesoleva aasta viimase päevani.
Jõgeva vallavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Triin Pärsimi sõnul on Jõgeva valla eri piirkondades kaheksa-üheksa objekti, mille puhul võiks kaaluda toetuse abil lammutamist. Alustada on plaanis Saduküla piirkonna objektidest. Üks neist on näiteks sisselangenud katusega meiereihoone, mis risustab asula üldpilti ning kujutab endast ohtu seiklushimulistele lastele, kes võivad sinna turnima minna ja kuhu ka uudishimulikud loomad võivad vangi jääda.
Kuna konkreetset tähtaega pole Kredexi lammutustoetuse taotlemiseks seatud, pole ka vallavalitsuse plaanid veel väga konkreetsed. Samuti tuleb arvestada, et võtta oleks omaosaluseks vajalik summa.
Valdadel plaane on
„Kui me tänavu ühegi objekti lammutamiseni ei jõua, siis mõne lammutuse ehitusprojekti saame ehk ikka valmis. Kui see olemas, on lihtsam tulevikus lammutamist planeerida, kas siis taas Kredexi või keskkonnainvesteeringute keskuse toetuse abil. Kui projekt tehtud, on töö ligikaudne maht ja eelarveprognoos teada. Ka lammutuse ehitusprojekti koostamine on Kredexi toetuse puhul abikõlblik kulu,“ ütles Pärsim.
Jõgeva abivallavanem Mati Kepp tõdes, et Kredexi tänavu lammutustoetusteks välja antavad viis miljonit eurot on terve Eesti peale suhteliselt väike summa ega aita meie asulate ilmet olulisel määral parandada. Ka on raha on mõeldud munitsipaalomandis olevate objektide lammutamiseks, enamik kolehooneid on aga eraomandis.
Põltsamaa valla majandusosakonna juhataja Mark Liivamägi ütles, et vallal on plaan esitada taotlused kahe hoone lammutamiseks, üks neist asub Põltsamaa linnas K. A. Hermanni tänaval ja teine Puiatu külas.
„K. A. Hermanni 9 hoone oli varem kuue korteriga elamu, mis sai aastaid tagasi tulekahjus kannatada ja seisab praegu varisemisohtlikuna,“ kõneles Liivamägi. „Varem oli kaks korterit valla ja neli eraomandis, kuid omavalitsus tahab need korterid eraisikutelt välja osta, et hoone lammutada ja ala korrastada. Praegu on töös notariaalsete müügitehingute sõlmimine. Ehitusprojekt ehitise lammutamiseks on olemas.“
Puiatu külas Sauna kinnistul asub varisemisohtlik kasutusest väljas ehitis. „Kunagi asus sellel kinnistul külasaun,“ teadis majandusjuht. „Põltsamaa vallavalitsuse järelevalvespetsialist on juhtinud tähelepanu, et hoone on ümbritsevale elukeskkonnale ohtlik ning vajaks konserveerimist või täielikku lammutamist. Oleme tellinud projekti hoone lammutamiseks. Kinnistu ja hoone kuuluvad valla omandisse. Ka on meil mõte osa rajatisi lammutada, aga konkreetseid plaane pole veel paika pandud. Jätame selle tulevikku,“ ütles Liivamägi.
Mustvee abivallavanem Koit Prants ja arendusnõunik Aive Tamm ütlesid, et vald plaanib toetusega lammutada Ulvi külas asuva korterelamu, mis on aastaid tühjana seisnud. Selle korterelamu lammutamine on valla prioriteet nii ühinemislepingu kui ka eelarvestrateegia järgi.
INDREK SARAPUU
