Jõgevamaa gümnaasiumi kuldmedaliga lõpetanud Siim-Sander Lõoke on tulihingeline muusik, rahvatantsija ning inimeste isiksustesse puurija, kes tahab endast jälje jätta psühholoogias.
Siim-Sandri jaoks tuli kuldmedal loomulikult. “Kui tunnis kuulata ja tähele panna, siis on pool tööd juba tehtud. Kui õpetaja jutt on huvitav, siis see paneb kuulama ning tund möödub kiiresti,” selgitas ta. Põhikooli ajast meeldisid talle matemaatika ja füüsika, keskkoolis lisandusid ajalugu ja bioloogia. Kooliaja suurimaks väljakutseks oli aga kirjandus, mis vajas suure informatsioonimahu läbitöötamist. “See sai tehtud mitte plaanitud lugemisega, vaid hoopis mitmesaja lehekülje lugemisega viimase kahe või ühe päevaga,” muigas noormees.
Hingega muusikas
Siim-Sandri suurimaks hobiks on muusika, sest just see aitab tal emotsioone välja elada ja Maalt ära lennutada. Laulma hakkas ta kodus väikse poisipõnnina, siis juba lasteaias ja algkoolis. Siim-Sander tunnistas, et põhikoolis kahjuks lauluhuvi rauges, ent see taastus gümnaasiumis. “Nüüd laulan kuni hing sees,” teatas ta uhkusega. Oma seniseks suurimaks saavutuseks muusikukarjääris peab ta Jõgeva bändi Rasked Keldrivatid, kus ta on soolokitarrist ja taustalaulja. “Sellele kulunud tunnid pole võrreldavad koolis õpituga,” lausus ta bändi ja kamraade tunnustavalt.
Muusika ja musitseerimise juures meeldib Siimule kõige enam rahva n-ö käima ajamine ja elamine laval. “Muusika annab mulle võimaluse end välja elada, eriti rokkmuusika, sest siis võin ma laval karjuda, joosta ja hüpata ja ennast vabaks lasta, sõnas noormees. Muusikale mõeldes meenus talle värvikas lugu kooliajast, kui ta kooriga üldlaulu- ja tantsupeol “Aja puudutus. Puudutuse aeg” esitas lugu “Taandujad”. “See oli keeruline teos, mis vajas tervet õppeaastat, et seda edukalt esitada. Kooris käimine muutus juba tülikaks, sest kaua ühte ja sama teost ikka jõuab läbi kedrata,” tunnistas ta.
Siim-Sandri kinnitusel hakkas teos alles laulupeo eel nende hingedes põlema. Ei möödunud isegi bändiga koosolemised, kus poisid poleks seda laulnud. “Mulle jääb alatiseks meelde keeruline viis Erkki-Sven Tüür teosest “Taandujad”.“ Poiss märkis, et lisaks koorile ja bändile käib ta rahvatantsus ning osaleb eesti kultuuri edendamises.
Reaalne elukutse
Siim-Sander nentis, et elupõliseks muusikuks on Eesti väiksel turul liiga keeruline hakata. “Psühholoogia on reaalsem elukutse, millega teenida. Edasised eesmärgid on vähemalt magistrikraadi tegemine ning psühholoogia õppejõuks ja hilisemalt koolidirektoriks saada – kindel soov on inimesi juhtida,” rääkis Siim-Sander sihikindlalt tulevikuplaanidest. Psühholoogias on tema eeskujudeks erinevad isiksusetestide loojad nagu Raymond Cattell, Katharine Cook Briggs ja Isabel Briggs Myers. Siim-Sander soovib samas valdkonnas endast jälje jätta.
Psühholoogiahuvi tekkis noormehel kooliväliselt, kui ta hakkas huvituma inimeste käitumisiseärasustest ja erinevatest isiksustest. “Hakkasin rohkem inimesi jälgima ja analüüsima. 10. klassis läbisin kursuse “Psühholoogia alused”, mida juhendasid Taavi Kivisik ja Madis Vasser. Järgmisel aastal osalesin samade juhendajate kursusel “Mälumeistrid”. 11. klassis tegin uurimistöö isiksuseomaduste mõjust õppeedukusele füüsikas,” loetles tulevane psühholoog ettevalmistavaid samme ülikooliks. Siim-Sander lisas, et psühholoogias pakub talle pinget massiline teooria läbi töötamine. “See on mõistetav, sest seda on vaja iga aine põhjalikuks mõistmiseks.”
Kümnendid avastamist
Kohaliku poisina on Siim-Sander kindel, et iga noor saab Jõgeval tegeleda mitmete erinevate hobidega: muusikast kettagolfini ja ratsutamisest tantsimiseni. “Kui keegi leiab, et tegevusi pole, siis on nad ise selles süüdi,” teatas ta kindlalt. Sellest hoolimata pole Siim-Sandril plaanis Jõgevale päris mitukümmend aastat tulla.
“Õpingud ja maailma avastamine kestab kaua ja võibolla alles hiljem, kui elu maha rahuneb, naasen kodukohta,” nentis ta. Enamikku oma keskkooli klassikaaslastest ei näe ta pikka aega. “Küll aga teeme koosolemisi, kus vähemalt kümmekond klassivenda ja -õde teineteist jälle näevad. Annan oma panuse, et need toimuksid tihti ja mitmeaastane koosolemine ei muutuks vaid mälestuseks. Ma usun, et lisaks kokkusaamistele mängime vahel ka korvpalli ja teeme muud sporti koos, kuigi väiksema seltskonnaga.”
Klassi üks helgemaid päid
Klassikaaslaste hinnangul oli Siim-Sander klassi romantik, kes alati lõõritas nagu lõoke ning ühestki tunnist ei puudunud tema laul või rütmilöömine. Lisaks sellele, et tal oli oma bänd ja ta tantsis rahvatantsu, oli ta üks helgemaid päid. Vahel aga lõi Siim-Sandril välja teine pool, näiteks siis, kui ta õpetaja Mareti küpsise laua pealt ära sõi. Lisaks küpsistele meeldis talle ka lihapirukatega maiustada, neid ostis ta kooli kohvikust iga päev vähemalt kolm tükki. Ta mõtles alati positiivselt, mistõttu pole keegi kuulnud, et ta kellestki/millestki halvasti räägiks. Vabal ajal õppis iseseisvalt kitarri ja klaverit ning monteeris klassivideoid.
MARGE TASUR
