Eesti Vabariigi taasiseseisvumine kakskümmend üks aastat tagasi oli demokraatia ja rahvusliku ühtsuse selge väljendus. Kuuekümne üheksa rahvasaadiku otsustavus 20. augustil 1991. aastal andis meile võimaluse elada oma maal vaba rahvana ja korraldada ise oma riigi valitsemist.
Käetõstmisele eelnes aga aastaid kestnud ärkamisaeg, mis liitis meie rahva läbi laulu, ühise tegutsemise ja üksteise toetamise. Indu ja lootust rahva püüdlustele andis süüdatud vabadusetuluke suveräänsusdeklaratsiooni näol 16. novembril 1988.
Meie kohus on mäletada ja tunnustada kõiki neid, kes andsid oma panuse vabadusliikumisse ja võimaldasid meil elada vabal esiisade maal.
Lennart Meri lausus kümmekond aastat tagasi: “Meil on olemas Eesti inimesed ja Eesti loodus, kaks väärtust, mille eest tuleb hoolitseda ja mida tuleb kaitsta ka aastal 2021. Millistena me neid näha soovime, ja kui see on selgeks saanud: kuidas selleni jõuda? Need otsustused tuleb meil endil teha.”
Need sõnad on aktuaalsed ka tänapäeval. Kuigi oleme väikesed nii territooriumilt kui rahvaarvult, peame arengul nägema ennast mitte ainult Euroopa, vaid ka maailma mastaabis. Vajalik on hoolitseda oma rahva eest, oma inimeste vajaduste eest. Me oleme kiiresti edasi liikunud ja see on toonud endaga kaasa ka sotsiaalsed vastuolud. Usun, et targalt talitades suudame ületada ka need tõkked.
Õnnitlen Eesti Vabariigi taasiseseisvumise 21. aastapäeval.
i
VIKTOR SVJATÕŠEV, maavanem
