Kui päike kõrgelt käib, on tema all ringi sebivatel elusolenditelgi rõõmsam olek. Tänavune jürikuu on meiega võrdlemisi leebelt käitunud, jagades küll mõnikord jõulist tuult ja külmi vihmasagaraid, kuid näidates üsna palju päikestki. Mitmel pool on põllud juba nii palju kuivanud, et traktorit kannavad. Ongi juba tõesti viimane aeg, sest põllumehe tööaasta on ikka jürikuul alanud.
Metsaalused on sinililledest kirevad ja hiljutist rekordsaagiga lumeaega meenutavad vaid üksikud hallikad hangeriismed varjulisemates põõsaalustes.
Kui enne jüripäeva äikest tuleb, on kevad külm. Ja kui suur nädal ehk palmipuudepüha ja ülestõusmispüha vaheline aeg vihmane, olevat oodata vihmast suvegi, teavad rääkida vanemad inimesed, kes neid tähelepanekuid oma vanematelt kuulnud. Kuigi just selliseid märke on loodus meile tänavu näidanud, ei usu praegu neid ennustusi ilmselt keegi. Aasta soojem, valgem ja lootusrikkam aeg on ju ees, milleks asjata muretseda. Homme õhtul teeme jürituld ja jookseme kevadises hämaruses tõrvikute valgel, unistame peatsest volbriööst, lehekuust ja õiteajast.
22. aprill 2010
